Bolševikud ja juudid

NB! Tekst pärineb:  Empirical Publications(1976, Põhja-Iirimaa)

Antud teksti on tõlgitud ka varem siinsesse keelekeskkonda.

Isekeskis on juudid küllalt avameelsed oma lembusest kommunismi vastu ja sellesse puutumusest.

4. aprilli 1919. Juudi Kroonika: „Palju on enamluse enese tõsiasjas, tõigas, et nii paljud juudid on enamlasteks, asjaolus, et paljud enamluse aated on juutluse õilsamate ideaalidega koos kõlanud.“

(Kas mitte ei seleta see, miks kasutas Punavägi oma sümbolina juudi tähte?). Tõenäoliselt tuntuim kirjeldus juutide osast enamlises riigipöördes sisaldub söör Winston Churchill kirjatükis 8. veebruaril 1920. Ajalehes Illustrated Sunday Herald’is. kirjutab Churchill: „Märkimisväärse erandiga Lenini osas, on enamik juhtivaid kujusid juutideks. Enamgi veel, põhimõtteline innukus ja ajend lähtuvad juudi juhtkonnalt“.

Muidugi rajati kommunism Karl Marx’i poolt, kelle vanaisa nimega Mordeccai oli rabi. Marx sai oma esialgse innu kommunist-sionistilt Moses Hess’ilt. Saksa vasakmõtte peamise häälekandja Rheinische Zeitung’i peatoimetajana andis ta Karl Marx ’ile tema esimese tõsise eeskava. Hiljem, Brüssel’is, tegi ta kaasa Marx’i Saksa ideoloogias. Hess oli see, kes pööras kommunismile Friedrich Engels’i, jõuka tekstiili-suurniku, kes hiljem toetas Engelsit oma briti ja saksa tööliste raske tööga teenitud kasumist.

Kui 1917. oktoobris bolševikud kukutasid Sankt-Peterburis ja Moskvas lühiaegse demokraatliku valitsuse, oli see lõppude lõpuks juudi riigipööre. Tuntuimaks juudi komissariks sai Lev Trotski tegeliku nimega Leibo Bronstein. 1900. laulatas teda rabi, ning paguluses töötas ta New Yorgis ajalehes Novõi Mir, mida 23. jaanuari 1925. Church Times iseloomustas „jidiši ajalehena“.
„Revolutsiooni“ ajal sealmaal viibinud ajakirjanikud ja diplomaadid on andnud tunnistusi selle juudi olemusest.

Guardian’i kirjasaatja lesk Ariadna Tyrkova-Williams kirjutas: „Kõik komiteed ja komissaariadid Nõukogude Vabariigis olid täis juute.“
Üksikasjalikult kirjeldas juudi mõju bolševike revolutsioonile The Times’i Vene kirjasaatja Robert Wilton . 1920. üllitas ta oma prantsuskeelse raamatu Les Derniers Jours des Romanofs, milles andis teada Nõukogude Valitsuse rassilise tagapõhja (seda ei leidu aga mõnel küsitaval põhjusel hiljem ilmunud ingliskeelses tõlkes). Oma monumentaalse teose avaldamise järel langes Wilton massiteabe ostratsismi alla ning suri vaesuses 1925. Ta andis aga teada Enamlaste Erakonna Keskkomitee järgneva koosseisu:

Bronstein (Trotski) – Juut
Apfelbaum (Zinovjev) - Juut
Lourie (Larin) – Juut
Uritski – Juut
Volodarski – Juut
Rosenfeldt (Kamenev) – Juut
Smidowicz – Juut
Sverdlov (Jankel) – Juut
Nakhamkes (Steklov) – Juut
Ulyanov (Lenin) – Venelane
Krylenko – Venelane
Lunatšarski – Venelane

“Rahvakomissaride Nõukogu koosnes järgmistest:

PORTFELL NIMI                     RAHVUS

peaminister            Uljanov (Lenin)         venelane
välisminister           Tšitšerin                    venelane
rahvuste asjad        Džugašvili (Stalin)     grusiin
põllumajandus        Protjan                     armeenlane
majandusnõukogu  Lurje (Larin)           juut
toidu                      Schlichter                juut
kaitse                     Bronstein (Trotski)juut
riigikontroll             Lander                    juut
riigimaade              Kauffman                juut
töö                        V. Schmidt               juut
sotsiaalkindlustus    E. Lelina (Knigissen) juuditar
rahvaharidus           Lunatšarski               venelane
usu                         Spitzberg                juut
siseasjad                Apfelbaum (Zinovjev)juut
avalik puhtus          Anvelt                     juut
rahandus                Isidor Gukovski     juut

massiteave             Volodarski              juut

Valimised               Uritski                    juut

justiits                     I. Steinberg            juut
põgenike                Fenigstein               juut
põgenike abiminister Savicz                    juut
põgenike abiminister Zaslovski              juut

“Järgneb Rahvakomissaride Nõukogude Kesktäitevkomitee liikmete nimekiri:

Sverdlov (esimees) – juut

Avanessov (sekretär) – armeenlane

Bruno – lätlane

Babtšinski – juut
Buharin – venelane
Weinberg – juut
Gailis – juut
Ganzburg – juut
Daniczewski – juut
Starck – sakslane
Sachs – juut
Scheinmann – juut
Erdling – juut
Landauer – juut
Linder – juut
Wolach – tšehh
Dimanstein – juut
Jenukidze – grusiin
Ermann – juut
Joffe – juut
Karklin – juut
Knigissen – juut
Rosenfeldt (Kamenev) – juut
Apfelbaum (Zinovjev) – juut
Krõlenko – venelane
Krassikov (Sachs) – juut
Kaprik – juut
Kauls – lätlane

Uljanov (Lenin) – venelane

Lacis – lätlane

Lander – juut

Lunatšarski – venelane

Petersons – lätlane

Peters – lätlane

Rudzutaks – juut

Rosin – juut

Smidovitš – juut

Stuchka – lätlane

Nahamkes (Steklov) – juut

Sosnovski – juut
Skrõtnik – juut
Bronstein (Trotski) – juut
Teodorowicz – juut
Terjan – armeenlane
Uritski – juut
Teletškin – venelane
Feldmann – juut
Frumkin – juut
Tsurjupa – ukrainlane
Tšavtšavadze – grusiin
Scheikmann – juut
Rosenthal – juut
Atškinazi – imereetialane
Karahan – karaim
Rose – juut
Sobelson (Radek) – juut
Schlichter – juut
Schikolini – juut
Škljanski – juut
Levin (Pravdin) – juut

Järgneb Moskva Erakorralise Kommisjoni (Punane vastuluure) liikmete nimistu:

Dzeržinski (esimees) – poolakas

Peters (aseesimees) – lätlane

Šklovski – juut

Heifitz – juut
Zeistin – juut
Razmirovitš – juut
Kronberg – juut
Haikina – Juuditar
Karlsons – lätlane
Schaumann – juut
Leontovitš – juut
Jakob Goldin – juut
Glaperstein – juut
Knigissen – juut
Lacis – lätlane
Schillenkus – juut
Jansons – lätlane
Rivkin – juut
Antonov – venelane
Delafabr – juut
Tsitkin – juut
Roskirovitš – juut
G. Sverdlov – juut
Biesenski – juut
Bljumkin – juut
Alexandrovitš – venelane
I. Model – juut
Rutenberg – juut
Pines – juut (?)
Sachs – juut
Daibols – lätlane
Saissun – armeenlane
Deilkenen – lätlane
Liebert – juut
Vogel – sakslane

Zakiss – lätlane

<!–[if gte mso 9]> Normal 0 21 false false false MicrosoftInternetExplorer4 <![endif]–><!–[if gte mso 9]> <![endif]–>

Kuigi Vladimir Uljanov-Leninit on iseloomustati siin venelasena, oli

ta tegelikult rahvuste segu. Näib, nagu ta oleks veerandilt venelane, veerandilt sakslane, veerandilt juut ja vähemalt veerandilt kalmukk (mongol), mis annab tunnistust tema mongoli päritolust. Eri allikad väidavad, et tema naine Nadežda Krupskaja oli juuditar, kelle kodus kõneldi jidiši keelt.

Bolševike revolutsiooni kirjeldatakse tihti, kui Vene revolutsiooni, kuid tegelikult oli see juutide revolutsioon, kelle tõttu hukkusid miljonid venelased.

1918.aastal kukutasid just juudid Keiserliku valitsuse Saksamaal eesotsas Kaiser Wilhelm II -ga, mille tõttu langes Saksamaa hiigelvõlgadesse. Siit tuleb ka vastus neile, kes küsivad miks vihati 1930datel juute. Üks põhjus, miks Israel blokeeris ÜROs Ukrainas toimunud massimõrva genotsiidiks tunnistamist oli just see, et selle genotsiidi korraldajad olid osaliselt ka juudid.
<!–[endif]–>