Eestlaste jumal Thar(a)

Taarapita (ka Tharapita, Tarapita või Taara) on oletatavasti muistsete eestlaste (saarlaste) jumaluse nimi. Täpset nimekuju ega ka jumala seotust naaberrahvaste mütoloogia tegelastega pole õnnestunud üheselt selgitada. Tavalisima tõlgenduse kohaselt moondus Henriku käsitluses Taarapitaks saarlaste sõjahüüd “Taara avita!” Taara omakorda olevat laen Skandinaavia naabrite Thorist. Uuemal ajal on pakutud ka muid hüpoteese.
Peamised viited Taarapitale leiduvad Läti Henriku Liivimaa kroonikas, kus nimetatakse saarlaste suurt jumalat Taarapitat (nimekujud Tharapita, Tarapitha, Therrapita, Tharapitham, Tarrapitta, Tarapitha, Tharapitha, Tharaphita, Tharrapitta). Et Liivimaa kroonika originaali pole säilinud ning ka täpseimaks peetavas koopias puuduvad Taarapitat mainivad peatükid, on tõenäoline, et mõned nimekujudest on tekkinud ümberkirjutusvigade läbi või sisaldavad ladina keelele omaseid liiteid. Henriku Liivimaa kroonika järgi saarlaste jumal Tharapita olevat sündinud Virumaal ühel mäel (arvatakse, et see oli Ebavere mägi, vähem on pakutud või Sinimägesid) ja lennanud sealt Saaremaale. Lisaks märgib kroonik, kuidas saarlased “rõõmustasid oma Taarapita üle”.

Sagedane on olnud Taarapita samastamine või seostamine skandinaavia piksejumal Thoriga. Näiteks tõlgendasid 17. sajandi lõpu kroonikud Thomas Hiärne ja Christian Kelch Tharapitat sõjahüüuna: Thor avita!. Aleksandr Kotljarevski 1870. aastal esitatud seisukoha järgi Tharapita on identne Knytlingasagas nimetatud jumalusega Turupid. Ka Kotljarevski uskus, et see nimi oli skandinaavia Thori vastukaja ning nime Tharapita tulnuks tema järgi tõlgendada Tar-avitaja. Skandinaavia Thor on nähtavasti siiski jätnud jälgi Eesti (eeskätt Lääne-Eesti) uskumustesse Tooru kujul. Neljapäevane päev oli Toorule pühendatud ning seda pühitseti varasemal ajal kui pooleldi pühapäeva. Et Thori varasem nimekuju oli Donar (Dunarr), ei saa germaani laen olla väga vana.
Oletatud on (nt Paul Ariste) läänemeresoome, germaani ja keldi keelte ühist protoeuroopa substraati, millest tulenevalt eesti Taara, keldi Taranis-Tanaros ja germaani Donar-Þórr võiks pärineda ühtsest allikast, kuid selleks puudub tõendusmaterjal. Joseph Karst on rekonstrueerinud eelindoeuroopa pikse ja kõuetormi jumala Thorqvin’i, kuid see teooria ei ole toetust leidnud.
Lennart Meri esitas hüpoteesi, mille järgi Virumaal sündinud ja Saaremaale lennanud jumalus oli Kaali meteoriit. Samuti tõlgendab Meri Taarapita nime: “Taarapita ei tähenda appihuikamist, vaid Taara pikset”.