Haakrist

Vana-Kreekast pärinev haakrist.

Haakrist(vaata pilte all) on iidne aarialaste päikesemärk, mis liikus koos aarialaste rändamisega ka teiste rahvaste kultuuridesse. Aaria tähendab Sanskriti keeles õilsat ja osutab Euroopa rahvaste esivanemate rassilisele suursugususele, pärinemisele jumalatest.

Svastikat on leitud Trooja varemetest. Indias ilmus see märk 4. sajandil ekr, Hiinas 5. saj. pkr. Saja aasta pärast,6. sajandil jõudis haakrist koos budismiga, saades ka budismi üheks sümboliks , Jaapanisse. 

Nii Aasias kui ka Euroopas on haakrist alati olnud maagiline sümbol. Haakrist on kõigil indoeuroopa rahvastel olnud päikese, tule ja valguse ning mõnikord ka viljakuse sümbol. Skandinaavias seondus haakrist Frigga värtnaga, mille pöörlemine oli ajalõnga ketramine ja saatuse sümboliks. Skandinaavias seostati svastikat ka äikesejumal Thoriga .

Haakriste on kasutusel olnud kolme-, viie-, seitsme- ja ka rohkemate harudega haakriste.

Iidne haakrist oli ka kosmilise loomise tähendust selgitav õpetlik ,,ratas’’. Sellega näidatakse lõpmatut elujõu liikumist kõiksuses.

Eestis on haakristi kasutanud peamiselt setud  eriti ornamendina  vöökirjades. Samuti õmblesid haakristi vöökirjadele liivlased.

Hiinas, Jaapanis ja Indias seostatakse svastikat budismiga, kus see on majandusliku heaolu ja taassünni sümbol.

Iidne haakrist oli ka kosmilise loomise tähendust selgitav õpetlik,,ratas’’. Sellega näidatakse lõpmatut elujõu liikumist kõiksuses.

Skandinaavia haakristinäide

Rooma mosaiik