Kõikide kõrgtsivilisatsioonide isa

Koostanud: Maximus, NSBlogi

Tähelepanu! Antud tekstis nimetan nordideks põhjala päritolu inimesi. NSB ei poolda teksti kasutamist vaenuõhutamise eesmärgil.

Legendid, müüdid, jutustused ja luule pole siin maailmas midagi uut, sest neid on tekkinud läbi aegade, kuid kuidas seletada fenomeni, kus tänaseks juba aastatuhandeid meie seas ringelnud sama lähte punktiga jutustused on teada ammu rahvaste seas, kellel puudus kontakt omavahel ning, keda ei eralda mitte ainult maismaa kaugused, vaid ka mered ja ookeanid? On see kõik kokkusattumus, et sama lähtepunktiga lood ja ajajooksul religiooni osaks saanud ülimalt sarnased nägemused ning jumalad seisavad iga iidse kõrgtsivilisatsiooni seintel, mis õitsesid eri kontinentidel?

Paljude ja eriti Euroopa rahvasta uskumustes esinevad sarnased lood Maa ja inimkonna loomisest, mis annab mingil määral aimu ka tegelikust ajaloost. Kõik nad annavad edasi jutustusi jumalatesoost või üliinimestest, kellede vastu võitles hiidude rass või sugukond.

Põhja-Euroopa mütoloogiast loeme me, et jumalatele sobiv inimene loodi siis kui Odin saatis Heimdallri Midgardi ülesandega luua inimene, kes oleks Vallhalla vääriline. Odin andis Heimdallrile selleks jumalate verd. Pärast edutuid katseid õnnestus Heimdallril luua lõpuks inimene, kes oli Odinile sobiv. See inimtüüp koosnes pikkadest, ausate silmadega ja juustega meestest ja naistest. Olgu märgitud, et paganlikus maailmas tähendas valge puhtust ning ausust. Ka valge riietus oli paganlikus maailmas üsna tavaline. Neid ausate silmadega inimesi hakati nimetama Jarli sugukonnaks, Nad olid loovad, targad ja ilusad. Need olid inimesed, kellele Wotan võis usaldada ruunide esoteerilised teadmised. Hiidude rassile ei meeldinud see uus inimene ja nad tõstsid jumalate vastu mässu. Jarli sugukond oli sunnitud lahkuma.

Me ei tea, keda täpselt paganlikus mütoloogias(mitte ainult põhjala omas) hiidude all silmas peeti. Võimalik, et kunagisi kokkupuuteid teiste rassidega või, sest rahvaste mütoloogia kirjeldab meile jumalate ja mitte-jumalate vahel asetleidnud konfliktidest ja tulevastest konfliktidest(Ragnarok).

Põhjamaine mütoloogia kirjeldab ka kääbikute rassi, kelle kunagine olemasolu on tänaseks tõestatud ning antud nimeks Homo Floreiensis, kes elas veel mõni tuhat aastat tagasi tänapäeva inimese läheduses.

Sarnaseid lugusid leiab ka teiste rahvaste hulgast ja isegi selliste rahvaste hulgast, kellede omavahelise kokkupuute kohta puuduvad tõendid.

Taoline lugu, kus iidne rahvas peab katastroofi tõttu kaduvalt maalt lahkuma oli paganlike rahvaste mällu talletunud, jõudes ka kristlusesse samamoodi nagu jõudsid ka jõulud, päkapikud, kümme käsku ja veel mõningad elemendid. Enamus meist on kuulnud Noast, kes pidi ehitama suure laeva, et päästa inimkond ja loomad vette kaduvalt maalt. Peale pikka reisi jõuab Noa kuivale maale, kus alustab oma kaaslastega uut elu.

Teadlased on kindlaks teinud, et 34 000-35 000 aastat tagasi tabas Maa põhjaosa kosmiline keha, mis mõjutas Maa elutingimusi. Samasse aega jääb ka USAsse nn Kennevicki mehe ilmumine, kellede jäänused ja mõned elukohad on kindlaks tehtud. See pole aga kõik. Ka 12 000-13 000 aastat tagasi olevat Põhja-Ameerikat tabanud kosmiline keha, mis võis viia jääaja kadumiseni. Samuti on märke sellest, et Maa põhjapoolusel on nii mõndagi muutunud. On leidnud aset tugevad seismilised võnked ning võimalik, et mõned tuhanded aastad tagasi muutus laamade kokkupuutekoht (st see nihkus lääne poole), sest osa ühest laamast vajus teise laama alla just nagu miljoneid aastaid tagasi tekkis selle sündmuse tagajärjena Skandinaavia mäestik, mida loodus nüüd aina madalamaks lihvib. Nii mõnigi teadlane on välja pakkunud, et ka Islandit võib oodata vette vajumine sarnaselt paljudele teistele vulkaaniliste saartele maailmas, mis asuvad laamade kokkupuute alal. Sarnaseid sündmusi on ajajooksul toimunud Atlandi Ookeanil ennegi nagu ka mõnede pinnaseosade kerkimisi veepinnale.

Antiik-kreeklased ja sumerid väitsid, et algselt pärinesid nad maalt, mida nimetasid Hüperboreaks – maa peale põhja tuuli. Kreeka mütoloogias elasid müütilised hüperborealased kaugpõhjas. Nad arvasid, et Boreas(põhja tuul) elab kusagil Traakia kandis aga, et müstilised hüperborealased elasid kusagil kaugemal Süntiast(inglise k. Scythia). See iidne Hüperborea või Hüperboria(Boreasest kaugemal) olevat olnud täiuslik, sest päike paistvat seal 24 tundi päevas. Sama asja nimetasid roomlased oma uskumustes Ultima Thuleks – kaugeim (põhja)maa. Sarnaseid viiteid leiab ka Vana-Egiptusest.

Põhja-Ameerikas on indiaanlaste uskumustes selged viited iidsele õitsvale maale ja temalt tulnud inimestele. Iidne Inkade nn raamatukogu kirjeldab Suursuguse Valge Vennaskonna külastust. Selle kirjelduste kohaselt olid ka nemad nagu inimesed Jarli sugukonnast-siniste silmadega ja blondide juustega. Nad kirjeldavad ka, et see Vennaskond oli elanud indiaanlaste keskel suhteliselt kaua ja jaganud neile teadmisi galaktikast ja religioonist. Inkade religioonis esines ka jumalus Viracocoha, keda inkad kirjeldasid valge naha ja blondide juustega mehena ning, keda nad pidasid oma tsivilisatsiooni loojaks. Ta oli inkade üks tähtsaim jumal. Täpsemalt peeti Viracocohat päikese ja tormide jumalaks ning tema juukseidki kirjeldati kui päikese kiiri ja tema silmad olevat olnud nagu vesi, mis pisaratena alla voolates kastis inkade maid.

Tuhandeid kilomeetreid eemal asunud Asteegi tsivilisatsioon kirjeldab sarnastest sündmustest nagu Inkadki ning ka jumalus oli sarnane. Asteekide samalaadne jumal kandis nime Quetzalcatl. Kui Hernan Cortez 1519. aastal asteekide juurde jõudis, tervitasid nad teda ja tema mehi kui jumalaid nende valge naha värvi tõttu. Juba ainuüksi selletõttu tulid indiaanlased kolonisaatoritele alguses meelsasti vastu.

Ilmselt oli nende jumalate puhul algselt tegu siiski reaalselt elanud isikutega, kellele nende saavutuste tõttu jumala staatus määrati ning, kes ajajooksul rahva meeles tähtsaks religiooni osaks said. Selle kohaseid näiteid on tuua ajaloost küllalt. Ka Vaaraosid peeti jumala saadikuteks. Sarnane praktika ei ole haruldane ka tänapäeval.

Muidugi on veel olemas ka Hopi legendid, mis kirjeldavad valgeid inimesi nende maal nagu ka kaugpõhjas Gröönimaal ja Põhja-Kanadas elavatelt inuitidelt kogutud lood, Aasia rahvaste poolt nagu hiinlased, tiibetlased, indialased jt jäädvustatud lood, mis samuti kirjeldavad valgete inimeste kunagist kohalolekut. Selgelt jäävad nordide rännakud maailma eripaikadesse ka eriajavahemikesse. Nordide iidse kohaloleku fenomen selgitab ka nordide pühade sümbolite sattumist Aasia kultuuridesse.

Enamus neilt rahvastelt võib leida ka eurooplastega segunemisele viitavaid jälgi aga sellest siin teemas pikalt ei peatu.

Hiinas elanud blondide juustega eurooplaste elukohad on tehtud kindlaks arheoloogiliste leidudega ning on leitud ka looduslike olude tõttu hästi säilinud eurooplaste muumiaid.

Neid samade lähteallikatega ja põhjalale viitavatele lugudele erinevate rahvaste seas võiks näidetena välja tooma jäädagi.

Sarnaselt nendele lugudele võiks välja tuua ka samad või väga sarnased arhitektuurilised meistriteosed nagu näiteks püramiidid, mis iidseid kõrgtsivilisatsioone üle kogu maakera ilmestavad.

Märkimisväärne on ka ajaarvamise sarnasus. Sumeri, Babüloni, Assüüria, Kreeka, Rooma ja ka indiaanlaste allikatest saame teada, et nad uskusid ajaringlusesse – iga 12 000. aasta tagant toimuvasse vana korra kukkumiseni ja uue tekkimisele. Järgmine muutus pidavat toimuma 2012.

Nüüd jõuamegi teksti alguses esitatud küsimusteni. Üle kahe tuhande aasta tagasi kirjutas Vana-Kreeka uurija/kirjanik/filosoof Platon teose, kus ta kirjeldas paljude rahvaste seas tuntud iidset maad, mida tema nimetas Atlantiseks. Nimi Atlantis pärinevat Vana-Egiptusest.

Tänapäeva üha arenenum teadus on toomas üha uusi ja uusi avastusi, mis annavad vihjed sellest kunagisest tsivilisatsioonist aga isegi kui Atlantise legend osutub oma senisel kujul fiktsiooniks võib kunagist nordide keskust siiski järeldada. Atlantist on paigutatud nii Vahemere lääne ossa, Atlandi Ookeani keskele, ülaossa kui ka Antarktikasse ja kirjelduste järgi oli tegu selgelt põhjamaise kliimaga paigaga.

Ka täna on kõige puhtama verega eurooplased pärast kunagisi klimaatilisi muutusi jõudnud taaskord põhja aladele ning eriti Läänemere äärde, sest siin pole olnud nii suurt kokkupuudet ebaeuroopalike inimestega ning samuti on kohalike sõjameeste suutlikus ning rassiteadlikus olnud suure rolli mängija.

Kui võtta võrdluseks näiteks tänapäeva itaallane või hispaanlane siis nemad on kujunenud välja sajandite jooksul nordidest, gootidest, keltidest, araablastest jt. Täpsemalt nendega segunedes.

Veel keskajal oli Vahemere maade mõningates piirkondades suhteliselt suur moslemite kogukond, kes lõpuks siiski neilt aladelt välja aeti või assimileeriti. Eriti tugevalt on näha segunemise tulemused Sitsiilias, kus enamus elanike nahatoon mandri itaallasest põhjas mõnevõrra tumedam.

Põhjamaine teatav eraldatus on minevikus andnud suurepärase keskkonna meie rassi arenguks.

Mitmed tõendid annavad vihjeid, et osad meie kaugete esivanemate grupid järgisid rangeid eugeenikaseaduseid, et puhastada oma verd. Jälgi eugeenilistele praktikatele võib leida nii põhjala mütoloogiast, mingil määral Tacituse ,,Germaniast’’, hellenismi aegsest ja eelsest Kreekast kui ka mitmest teisest allikast. Germaanlaste puhul lakkasid need seadused eksisteerimast alles kristluse võidu ja sealt tuleneva ,,armasta oma igat ligimest’’ seaduse tõttu. Mõnede germaani rahvaste(norralased, rootslased) puhul on märke eugeenikast veel ka 17. ja 18. sajandil. Uurida tasuks ka vanu paaripanemise traditsioone.

Kuigi poliitkorrektsus väidab, et kõik rassid on võrdsed, sest faktiliselt jagavat me 99,8% ulatuses samu geene ei määra inimese ülesehitust ja rassilisi omadusi mitte sedalaadi sarnasus, vaid see, millised geenid on selles inimeses( rassis) domineerival kohal. Just see määrab loovuse, suutlikuse joosta sadat meetrit kiiresti/aeglaselt, inimese pikkuse või ükskõik, millise teise omaduse. Inimese puhul ollakse sarnane ka šimpansiga, kuid ometi ei samasta me end loomadega.

Rahva veri kannab endas rassi hinge. Sellest tulenevalt peaksime me üles ehitama ühiskonda mitte poliitkorrektsetest dogmadest lähtuvalt, vaid rohkem puht teaduslikest lähtepunktidest tulenevalt, et kindlustada meie endi ja järglaste tulevik.

Ei ole Atlantis, Sumer, Babülon ega isegi Rooma kõikide tsivilisatsioonide isaks, vaid selleks on põhjalast pärinev veri, mis on rahvast loomisele viiv jõud. Kõige loovaim veri maailmas.

Geneetikast ja poliitkorrektsetest dogmadest kirjutab põhjalikumalt minu koostatud järgmine kirjatükk.

Allikad:

1. Maximus Germanus Meridius
2. Behind the North Wind, Lin Carter
3. Myths and Legends of the World(2000)
4. Rooma jumalad ja kangelased, Leo Hjortso
5. Põhjamaade jumalad ja kangelased, Anders Baeksted
6. Apollo at the Back of the north wind, J. Randel HarrisInternational Human Genome Sequencing Consortium (2004). “Finishing the euchromatic sequence of the human genome.”. Nature 431
7. Timaios ja Kritias, Platon
8. Kreeka jumalad ja kangelased, Leo Hjortso