MIKS RASS MÄÄRAB?

Koostanud: Maximus, NSBlogi

NB! See tekst on lihtsustatud ja lühendatud analüüs sobivamaks lugemiseks internetis. NSB ei soovita teksti kasutada vaenu külvamise eesmärgil. Tekst vajab veel toimetamist!

I Sisukord

1.) Eesõnad. Annan lugejale mõista, millest siin teemas kirjutan.

2.) Inimese saamise lugu. Selles teemas käsitlen Darwini teooriat, tema õigsust ja valelikkust.

3.) Rasside erinevused – vale või õige?

Sellel teksti osas puudutan mitmeid võrdsuse teooria lemmikväiteid nagu ,, oleme kõik 99,9% geneetiliselt samad, rasse pole olemas, rassid kõik võrdsed, rahvuseid pole olemas, oleme kõik segarassid või mongoliidid’’ ja vaatan, mida teadus sellest kõigest arvab.

II Eesõnad

Igaüks meist on mingisugusel ajahetkel laskunud (kasvõi ainult oma enese peas) arutelusse rassi teemadel. Nii mõnelgi korral kerkivad ühelt või teiselt poolelt esile väited, et: ,,me oleme kõik punasest verest ja seeläbi võrdsed, sa oled kitsarinnaline, oled nõukogude(!) aegse mõttemaailmaga, sulle ei meeldi mustad ainult nende nahavärvi tõttu, me peame olema humaansed, meie tõttu teised kannatasid, armastus ei küsi värvi’’ jms. Eriti iseloomulikud on sellised väited naisterahvastele, kes tihti enese multikulturistlikke praktikaid sedasi õigustavad. Selliste inimeste jaoks on nende kriitikud kusagil pimedas keskajas elavad, sest ,,praegu on ju ometi 21. sajand’’. Ka Darwin olevat ju paika pannud, et kõik pärineme nn ,,mustadest’’ ja ahvidest. Aga kas kõik on ikka nii nagu eelloetletud väited väidavad või nagu paljud immigratsiooni ja rassisegunemise vastased väidavad ning, mida on selle kohta öelda teadusel?

Selles teemas käsitlen populaarseid kõik võrdsed teoristide väiteid ning seda läbi teadusliku maailma tõestamaks nende õigsust või valelikkust.

III Inimese saamise lugu

Võrdsuseteoristide üks lemmik kaarte, mida nad tihti välja käivad on Darwini teooriad. Faktiliselt on Darwini teooria aga üks 19. saj. esile kerkinud mõte, mille tõestuseks niivõrd vähe materjali, et kogu see ,,kaup’’ mahuks ära ühele üsna väikesele lauale või riiulile ning needki on taotluslikud mitte paikapanevad. Muidugi ei ole tõendite rohkus alati oluline, kuid kui tegu on taotluslike materjalidega siis läheb vaja veenvamaid materjale.

Darwin väitis pärast Aafrika ringreisi neegreid ja erinevaid ahviliike jälgides, et meie esivanemad pärinevad Aafrikast ja aafriklastest. Ka hiljem on kõlanud väited, et ,,pärineme kõik 200 neegrist’’ ja, et seda olevat ka geneetiliselt tõestatud. Hilisemad avastused on aga huvitavad.

 

Euroopast, Gruusiast leiti mõnda aega tagasi iidne tekstiilivabrik, mis ajas paljudel uurijatel silmad suureks. Tekstiilivabrikus endas pole midagi märkimisväärses, kuid märkimist väärib selle vabriku vanus, milleks määrati uusima tehnoloogia abil 30 000 aastat. Darwini ja võrdsuseteoristide kohaselt poleks tohtinud seda seal olla ja darvinistide väited olid olnud, et inimesed olid sellel ajal liiga primitiivselt elavad(kooparahvas) korilased, kes poleks suutnud toiduotsimise kõrvalt suutnud midagi sellist luua. Ka Indoneesia saartelt leitud Florese kääbik ja Gruusiast leitud hominiidide leiud on vastuolus Darwini teooriatega. Aafrikast välja teooria kohaselt poleks neid tohtinud seal olla ja mis siis veel kirjutada sellest, et kääbik elas veel mõned tuhanded aastaid tagasi inimeste keskel, sest just seda on viimased uuringud tõestanud.

Tänapäeva teaduslikel avastustel ja Darwini Aafrikast välja teooria vahel tekkivad üha suurenevad lõhed, mida darvinistid täna meeleheitlikult siluda püüavad, nagu kirik aastasadu püüdis takistada teaduse arengut. Poliitkorrektsete ja multikulturistide peale surutud darvinism on varjutanud teised teooriad, millest üks on vägagi tõsiseltvõetav.

Selle järgi ei tekkinud tänapäeva rassid mitte neegrist, vaid arenesid täiesti erinevatest homoniididest, ning erinevate teatavst hominiidide sulandumisest. Ka selle teooria tõestuseks on taotluslikke tõendeid kui ka rahvaste mütoloogias olevatele selgetele viidetele. Veel 12 000 aastat tagasi elas tänapäeva inimeste kõrval Maal mitmeid erinevaid hominiide, milledest me täna mitte midagi ei tea ja, kellede eksistentsi kohta alles hiljuti on hakatud avastusi tegema. Teisest poliitkorrektsete poolt tugevasti aga alla surutud teooriast kirjutan pikemalt eraldi kirjutises, et mitte ajada seda teksti väsitavalt pikaks. Kuid keskendugem hetkel peale surutud Darwini teooriale ja mingem Darwini teooriaga kaasa, oletades, et tegu on paikapidava teooriaga.

Darwini teooria väidab, et kuigi me olevat välja arenenud kõik neegrist on nn valge inimene kõige hilisem evolutsiooni käigus välja kujunenud inimese tüüp ja sellest järeldame, et põlise eurooplase segunemine näiteks neegriga oleks evolutsiooni seisukohalt taandareng.

Miks eiratakse fakte?
Muidugi tekib nii mõnegi hulgas esile küsimus: kui Darwini teooria on ekslik siis miks temast täna räägitakse ja õpetatakse kui õiget?
,,Nii ei saa olla, sest nii ei saa iialgi olla.“
See lause iseloomustab ülihästi olukorda, millega tänapäeval pidevalt kokku puutuda tuleb. Teadusloolastelt kuuleb tihti kurtmist, et euroopalikku teaduskultuuri viiakse nüüdisajal jõuliselt poliitiliste võtetega ametkondlikule režiimile. Ent ametkondlik ja teaduslik mõtlemine sarnanevad omavahel sama vähe kui erinevad tsivilisatsioonitüübid. Ametkondliku ja poliitkorrektse režiimi peale surumise tõttu ongi paljud teaduslikud faktid ja nende tutvustamine kategooriliselt keelatud või langenud teaduslikule pimetähnile. Teaduslik pimetähn on käibiv vaatesüsteem, mis temaga kõik mittesobiva kõrvale jätab. Seetõttu ongi nii, et inimene, kes astub võrdsuse teooriale ja kõik pärineme neegrist idee vastu võib poliitikute surve tõttu jääda ilma isegi oma ametist.
Kuid poliitkorrektsus pole teaduslikul maastikul ainukene takistus. Kuigi viimased arheoloogilised leiud eelajalooliste sündmuste kohta näitavad, et ettekujutusi inimese saamisest tuleb muutma hakata, on vanal juurdunud teoorial tugev inerts. Kui keskajal kontrollis teadust piibel siis täna lisaks poliitkorrektsusele ka üleüldine ignorantsus.

Rasside erinevused – vale või õige?

Rassilise võrdsuse teoristide ja multikulturistide soov luua kõigile võrdne ja õige ühiskond on läbi kukkunud juba puhtalt eri rasside eri suutlikuse ja hoiakute tõttu, kuid nüüd on end vasakuteks, liberaalideks või tsentristideks nimetavad marksistid hakanud kasutama uut strateegiat – eitada rassi eksistentsi üleüldse! Eriti USAs on selline asjadekäik ,,integreerimise eesmärgil’’ muutunud tavaliseks. Samuti väidetakse, et rassilised erinevused olevat rassistide ja paremäärmuslaste väljamõeldis rassivaenu õhutamiseks.

Aga vaadakem lähemalt neid võrdsuseteoristide argumente, mida nad väitlustes ja oma ideede levitamiseks tihti tarvitavad. Muidugi võib siin loetletud väiteid esitada mitmetel erinevatel viisidel, kuid rõhugem eelkõige nende väidete taga olevatele ideedele.

,, Me oleme 99,9% ulatuses geneetiliselt identsete geenidega ja seetõttu ei saa olla rassilisi erinevuseid nagu ka rasse mitte. Rass on sotsiaalne määrang’’

Kuigi vastab tõele, et 99,9% ulatuses jagavad inimpopulatsioonid samasuguseid geene on tõsi ka fakt, et jagame neid samu geene ka 98% ulatuses šimpansiga ning vägagi suures ulatuses hiirtega, koertega, rottidega jpt loomadega. Kuidas nii?

Faktiliselt määravad väga väikesed geneetilised muutused ära selle, milliseks organism kujuneb. Mitte sarnaste geenide rohkus pole niivõrd oluline kuivõrd nende geenide paigutus. Just paigutus on kõige määravaim.

Mees ja naine jagavad 99,998% ulatuses samu geene, kuid keegi ei eelda/arva, et mees ja naine oleksid identsed. Teadlased väidavad, et ainult üks geen(arvatavast 50 000 kuni 100 000st)on põhjustanud erinevused mehe ja naise vahel aga ometi ei arva, et soolised erinevused oleks sotsiaalne määrang.

Pisikesed geneetilised erinevused võivad põhjustada hiiglaslikke tagajärgi, sest geenid on paigutunud hierarhilisel moel. Mõned geenid on nn juht geenid ja kontrollivad paljude teiste geenide väljundit(seda, kuidas geen organismi mõjutab), kelledest mõni või aga omakorda kontrollida oma geenide gruppi. Samuti, iga geeni väljundit kontrollivad regioonid nimega promootorid, mis asuvad tavaliselt geeni funktsionaalse regiooni ees. Väike muutus X geeni promootorregioonis võib muuta selle geeni väljundit. Geen X võib kontrollida aga näiteks A, B, C, D, E, F, mis sammuti sellest mõjutatud saavad. Geen A või kontrollida veel omakorda mingit geenide gruppi.

 

Isegi kui kõik teised geenid kahe grupi vahel on identsed aga geen X(üks geen)on erinev on see piisav selleks, et põhjustada suured gruppide vahelised erinevused.

Ei ole oluline mitte geneetiliste erinevuste kvantiteet kuivõrd nende erinevuste loomus ja tagajärg. See tähendab, et tähtsaimaks ei tule pidada mitte sarnaste geenide hulka protsentuaalselt, vaid rohkem nende geenide paiknemist ja selle tulemust.

On üsna piiratud mateeria, millest kogu elu on Maal tekkinud ja sarnasus, mis võib esineda ühel organismil võib esineda ka teisel, kuid ometi ei tähenda, et kõik nad oleksid sarnased.

Mitmete erinevate koerlaste(nende liikide) vahel on samalaadsed geneetilised erinevused(protsentuaalselt) nagu inimeste puhul eri rasside vahel ning see põhjustab suuri erinevuseid käitumises, intelligentsuses, keha ehituses, karvkattes jm faktorites. Käitumise jm omaduste järgi valivad paljud ka omale lemmikuid ja valvekoeri. Just erinevuste tõttu ei pane mõistusega inimene labradori objektile valvekoeraks ega taksi politseikoeraks. Inimene pole selles suhtes mingi erand ning võrdsetest suutlikkusest sonijad peavad siin inimest vist mingiks eriliseks, kellele loodusseadused absoluutselt ei kehti.

Ühe maailma tunnustatuima DNA pioneeri James Watsoni hinnangul avastatakse intelligentsust mõjutav geen lähiaastate jooksul, mis tõestab põliseurooplaste kõrgemat intelligentsilist taset. Tema hinnangul võib aga valitsev võim sundida teadlasi loobuma nende uuringute avalikustamisest, sest see mõjuks halvavalt poliitkorrektsete väidetele.

Väited rasside võrdsetest võimetest ei ole lihtsalt tõesed. Teadus on leidnud selgeid erinevuseid eri rasside võimekustes, nende aju suuruses, intelligentsitasemes, immuunsust haigustele jpt faktoreid. Professor Arthur Jensen on oma uurimistöödes toonud välja ümberlükkamatuid materjale rasside erinevuste ja erinevatest intelligentsi tasemetest, tõestades nn ,,valge rassi’’ suuremat loovust. Professor Philippe Rushton on oma töödes toonud välja mitte ainult rasside erinevad võimed, vaid ka selle, kuidas need rasside hulgas jagunevad.

Isegi kõige anti-rassistlikum kirurg peab tunnistama, et organite siirdamisel peab tihti doonori organ olema sarnase etnilise taustaga inimeselt, sest teisest etnilisest grupist/rassist inimese organ tõrjutakse abivajaja organismi poolt suurema tõenäosusega ära. Kas ka see on rassistide väljamõeldis vaenuõhutamiseks eri rasside vahel?

Fakt on, et erinevate etniliste gruppide ja rasside vahel eksisteerivad ka erinevused vaimsete ja füüsiliste võimekuste vahel ning seda ei muuda asjaolu, et meil on täna 21. sajand ega soovmõtlemine. Rassiline segunemine on suuteline tõsiselt mõjutama järglaste võimeid ja seetõttu on seesugune loova vere raiskamine võrreldav mõningas mõttes isegi tavalise hävitustööga, sest see aitab kaasa loova DNA hävinemisele. Rassiteadlikus ja rassiuhkus on iga rahva edasiviiv jõud.

,,On rohkem erinevusi gruppide siseselt kui gruppide vahel ja seetõttu on gruppide erinevustest rääkimine vale.’’
See on üks võrdsuseteoristide moodus väitmaks, et rass ei oma tähtsust. Viga siin on sama, mis 99,9% väite juures. St ta rõhub kvantiteedile – geneetilisele ubade lugemisele – mitte aga geneetiliste erinevuste iseärasustele, mõjukusele ja nendest tekkivale võimalikele tagajärgedele. On tõepoolest rohkem variatsioone gruppi sees kui kahe grupiesindaja vahel st gruppide vahel aga, kui pole geneetilisi erinevusi mõjukamates geneetilistes sõlmedes siis ei teki ka suuri võimete erinevuseid. On vägagi arvestatavad variatsioonid ka lapsevanema ja tema laste vahel, kuid ometi ei saa väita, et nad pole omavahel seotud. Kui võrdleksime näiteks eri kasslaste või koerlaste tõuge eksisteeriksid ka seal sarnane samade geenide  protsentarv nagu inimrasside puhul, kuid on erinevused intelligentsuses, käitumises ja välimuses – just nagu inimese puhul!

,,Populatsioonide varieerumine on jätkuv ning diskreetseid rassilisi erinevuseid ei eksisteeri.’’

See on teaduslik viis ütlemaks, et segarassid eksisteerivad. Ühtegi üksikrassi aga mitte. Antud väide on võrdsuse teoristide üks populaarsemaid väiteid kuigi seda lihtne ümber lükata. Tooksin taaskord ühe lihtsa näite taaskord imetajate juurest. Sinu peni võib olla segu Saksa lambakoerast ja dogist aga see ei tähenda, et enam pole olemas saksa lambakoeri või dogisid. Samamoodi võib olla olemas ka mulatte aga see ei tähenda, et poleks enam europiidse rassi esindajaid või erinevuseid europiidse ja negriidse rassi esindaja vahel. Järglaste saamise võimalus ei muuda erinevuseid olematuks ega vähenda neid.
,,Kõik inimpopulatsioonid on mongolid, ei ole puhast rassi, ei ole sellist asja nagu rass.’’
Seda väidet kasutavad võrdsuse teoristid ja multikulturistid siis, kui näevad, et eelmine väide lükati tagasi. Ta on eelmise edasiarendus ja siia alla kuulub ka väide nagu: rahvuseid pole olemas ning puhtaid eestlasi ei eksisteeri jms.
Esmalt tuleks endalt küsida, mida tähendab üleüldse puhas? Fakt on, et mõned populatsioonid on geneetiliselt erinevad kui teised. Kui võtame näiteks tänapäeva inglase ja võrdleme teda jaapanlasega  siis on selge, et need kaks geneetiliselt üksteisest vägagi erinevad. See aga ei tähenda, et inglane või jaapanlane oleksid puhtad. Inglane on moodustunud erinevatest nordide populatsioonidest nagu Anglo-saksid, keldid, roomlased, normannid, viikingid(Taanist ja Norrast) aga ka varajastest vahemere tüüpi inimestest(,,valge“ rass jaguneb põhjala, Alpi ja Vahemere tüübiks). Paljud rahvad on sarnaselt kombineerunud ja kui etniliselt ja geneetiliselt väga sarnaste esivanemate olemasolu muudab meid kõiki mongoliidseteks või segarassiks siis oleme seda tõesti. Kuid see ei muuda olematuks rasside kontseptsiooni ehk seda, et need eksisteerivad segud/mongoliidid on endiselt geneetiliselt ja fenotüübilt väga lahus nö ,,mustades ja kollaste’’ populatsioonidest. St on selged erinevused suutlikkuses erinevate gruppide vahel. Me oleme kõik mongoliidid ja võrdsed idee saab kõva löögi kahelt poolt: Esiteks, kui erinevad olid põhjala rahvad üksteisest aastatuhandeid tagasi? On teada, et veel paar tuhat ajal rääkisid germaanlased sama keelt ja sama kehtib ka paljude ugri rahvaste kohta ning vägagi tihedalt oldi omavahel seotud. Eri hõimude vahel polnud kuigi suuri geneetilisi erinevuseid nagu mõned arvavad. Teiseks stabiliseeruvad omavahel seotud/sarnaste nö ,,aktsiate’’ segud aja jooksul, moodustades täiesti uue unikaalse koosluse. St rahvused on tõsiasi.

Küsimus on selles, keda lubada rahvuse sekka. Me oleme ajaloos korduvalt näinud, kuidas üks kõrgkultuuri loonud rahvas seguneb sisserännanutega ja seeläbi kaotab oma eripära ja suutlikuse, sest sisemiste vastuolude tõttu muutb see võimatuks. Rahvas ja väärtused käivad alla. Seetõttu ei saa ega tohi saada rahvuse liikmeks igaüks. Ainult ülimalt sarnase kultuuri ja etnilise taustaga inimene võib saada rahvuse liikmeks ning võimeline võtma kerge vaevaga omaks kõike rahvusega kaasnevat ning rahvus on võimeline võtma omaks kerge vaevaga teda. Põhjala veri seob põhjala rahvaid.

Lisa: rassiline võrdsus on vale

„Kõigi rasside liikmed on võrdsed ja suutelised tegutsema kõigis valdkondades võrdse tulemuslikkusega!“ kõlab üks kaasaegne dogma. Selle levitajad märgistavad oma dogma vastaseid kui rassiste, fašiste ja inimkonna vaenlasi. Milliste mõttekäikude kaudu selle dogmani jõuti?

Ühiskonnas on selle kohta kaks peamist selgitust:

1. Geneetilistel iseärasustel, teadusel, pärilikkusel baseeruv selgitus, mis annab rassidevahelise erinevuse bioloogiale(sh loodusseadustele)ja seeläbi geenidele, mida edasi antakse. Seetõttu mõjutavad meid meie esivanemate geenid, nende kvaliteet ehk teisisõnu me oleme meie tänu oma vanemate omadustele.
2. Ümbruskonnal või elukeskkonnal baseeruv selgitus on poliitkorrektne ja põhineb uskumusel, et rassidevaheline erinevus on tingitud nende hetkelisest ebasoodsast ümbrusest. Seda selgitust täiendatakse väitega, et tegelikult pole rassidevahelisi erinevusi olemaski ja mingi erinevuse ilmnedes on tegu üksikisiku halva ümbruse mõjudega.

Esimese selgituse pooldajad sunnitakse vaikima, sest nende väidetu pole poliitkorrektne ning nende tööde avaldamist proovib süsteem takistada igal võimalusel.

Teist selgitust sisendatakse meile juba väikesest saati. Kõige lihtsam on seda serveerida kergeusklikele tavainimestele, kes asjasse ei süvene. Eriti naistele, kes on sellistele teooriatele eriti vastuvõtlikud. Olen isiklikult kokkupuutunud nende väidetega, et rassilist võrdsust olevat isegi teaduslikult tõestatud, kuid pole kordagi kohanud ei lehes, internetis ega raamatutes ühtegi teaduslikku uurimust koos selgete arvudega, mis nende väiteid kinnitaksid.

Selgema vastuse tegelikkusele saab tavainimene kasvõi siis, kui ta suunab oma pilgu ajaloole, et näha, kuidas tsivilisatsioon suutis tõusta ebasoodsates tingimustes kõrgele. Eriti selgelt tõestab meile seda Vana-Egiptus. Hinnanguliselt 3500 e.m.a. tulid indo-eurooplaste rännete perioodil sinna valged ehk eurooplased(jõudsid ka Hiinasse, mille tõestuseks on hästi säilinud muumiad kui ka arheoloogilised leiud), kes lõid Egiptuse tsivilisatsiooni. Hiljem hakkasid Egiptusesse sisse rändama semiidid(araablased) ja nuubialased(neegrid), kellega segunedes muudus ka Egiptlaste geneetiline struktuur. Püramiidide, linnade, sildade, jms rajajad viisid oma teadmised aga hauda kaasa.

Kui tugineda raamatule The Science of Mental Ability siis ei kasva madalama IQ inimesest tarka inimest isegi, kui ta pannakse elama heasse ümbruskonda kasuvanemate juurde, kelle IQ on kõrgem ehk neeger jääb ka mõistuse poolest neegriks isegi kui ta kasvab eurooplaste juures. Siit võib ka järeldada, et, kui poliitkorrektsete psühhopaatide bande tahab, et usuksime elukeskkonna-dogmat, siis andku sellele kas või natukenegi tõsiseltvõetavam kuju.

¤

5000 pluss aastat lahutab kuldset retriiverit pit bullist-0,2 % DNA erinevust, 1 % DNA vahe hundiga. Kuldne retriiver on juba sündides väga sõbraliku iseloomuga jääb selliseks kogu eluks. Pit Bull on aga juba sündides tunduvalt agressiivsema loomuga ja jääb selliseks kogu eluks. Retriiverile võid kergelt õpetada uusi trikke aga Pit bulli puhul on vaja varuda kannatust.

 

100 000 aastat arenemist(selective breeding) lahutab europiiti negriidsest rassist- ENAM kui 0,2% DNA erinevus. Europiididel on välja arenenud kõige väärtuslikumad geenid, mis on pannud aluse tsivilisatsioonile. Just geenid on need, mis määravad ära inimese käitumise ja suutlikuse/võimed. Rassi veres kehastus rassi hing ehk siis see, millest inimene, loom, lind vm keha koosneb määrab ära tema võimekuse, elustiili ja välimuse. Europiididel on juba sündides looduse poolt antud kaasa soov luua ja avastada.

Kõik tänapäeva tehnoloogilised saavutused on tänu europiidsele DNAle, mida leidub ka aasialaste juures, kellega erinevused on mõnevõrra väiksemad, kui negriididega. Ka aasialased on loonud tsivilisatsioone, kuid seda tänu nendes voolavale eurooplaste DNAle, mida teaduslikud uuringud selgelt kinnitavad. Kindlaid arheoloogilised leiud tõestavad meile, et blondide juuste ja sinistesilmadega eurooplased elasid Aasia aladel pannes aluse sealsesse genofondi. Tänapäeva mongol on kujunenud välja europiidide ja mongoliidide segunemisest, mis on andnud osadele Aasia rahvastele teistest kõrgemad eeldused.

Praegu on käimas aga peamiselt naiste initsiatiivil(segapaare tunduvalt rohkem naiste hulgas) eurooplaste väljasuretamine, sest kui segunemine ja immigratsioonilaine jätkub on Euroopa 65 aasta pärast ainult 49% ulatuses.

 

Nordid- nii nimetan siin põhjala rahvaliikmeid ja vihjan rassitüübile.