MUUTU AKTIIVSEKS!

Vastupanu vabades kätes

On olemas kahte liiki aktiviste: märgatavaid ja anonüümaktiviste. See teema keskendub viimasele liigile, et ka need, kes ei soovi olla nähtavad saaks ideid oma tegevuse alustamiseks.

Miks aktivism?

Järk-järgult Eestiski hoogustuv marksistide võimu säilitamiseks mõeldud tsenseerimine ja “Euroopalike standarditega kohandumine” on muutmas üha tavalisemaks olukorda, kus kõik ametliku sallivuskoodeksiga mittenõustujad määratakse automaatselt äärmuslasteks. Mõnedes “vabades” riikides saab karistada isegi juhul, kui propageerida põlisrahva kaitset pooldavaid arvamusi või materjale, sest see olevat “rassistlik”.

Üha tavalisem on, et isamaaline, kultuuri kaitse pooldaja, rahvuslane vm inimene satub rünnaku alla oma poliitilise kuuluvuse tõttu. Seetõttu ongi muutunud paljudele olulisemaks anonüümsus ja enda isiku turvamine rünnakute eest. Olulised isikud täna on nö anonüümaktivistid, kes suudavad väheseid jälgi jättes teha palju ja viia sihtgrupile materjal, mis nö nähtavatel poliitsõdalastel oleks võimatu. Kuid aktiivne vastupanu ei tähendagi ilmtingimata enese eksponeerimist ehk maailmavaadet tutvustavale materjalile enese jälgede jätmist.

Marksistide poolt üha rangem(loe: absurdsem) tsensuur teeb kõik selleks, et oma poliitiliste oponentide teekonda takistada, kuid keegi ei suuda takistada rahvahinge – rahvuslikkust. Selleks, et anda oma soovidele tegevuslik väljud tuleb teha tööd. Selles teemas tahan tutvustada ja pakkuda vahendeid, mida noor või algaja aktivist, kes ei saa oma õpingute, eraelu vm põhjustel oma nime eksponeerida, saaks kasutada oma tegevuses.

Tänapäeva oludes on oma isiku kaitsmine rünnakute eest mõnevõrra keerulisem, kui aastaid tagasi ja seda tehnilise arengu tõttu. Infoajastu on muutnud inimese nö kaardistamise tsenseerijatele mugvamaks ja vahel on kasu inimestest, kes tegutsevad täiesti iseseisvalt, ei kuulu otseselt mõnda liikumisse ja sulanduvad kergelt massi. Just sellised inimesed on vaat, et parimad rahvuslikud sõnalevitajad, sest neid on raske avastada.  sellised anonüümaktivistid on vabad ka siduvast parteidotriinist, mis tähendab, et nende tegevusele on vähem piiranguid, mis partei taktikaga vastuollu minemise ohu tõttu poleksid võimalikud.

1.) Millest esmalt alustada?

Kõigepealt suuna võimalikult palju oma aega enesetäiendamisele/harimisele. Unusta igasugused romaanid jms ebaolulised teosed, vaid keskendu ajaloole, filosoofiale, majandusele, ideoloogilisele harimisele ja mõistagi propaganda loomistehnikale. Järgmisena pane paika oma tegevussuunad ja võimekus neid realiseerida – finantsilised, isiklik valmisolek, oma piirkonna iseärasused jne. Mõtle alati mitu sammu ette.  Järgmisena pea meeles fakti, et tänapäeva poliitkorrektses ja vasakpoolsete ühiskonnas ei pruugi enese eksponeerimine väljaannete kommentaariumites koos oma e-maili jms kasuks tulla, sest ka nii võib  mõttepolitseisse oma nime kirja saada.

2.) Ametipositsioon ja selle saavutamine.

Kui oled nooremapoolne inimene siis sea oma eesmärgiks võimalikult hea positsioon riigiametis või siis ka erasektoris. Katsu saada võimalikult hea positsioon näiteks armees, mis annab sulle häid teadmisi ja valmisoleku võitluseks tulevikus. Siin kehtib reegel: tea oma aega. Mõne sammu astumine liiga vara ei too loodetud tulemust.

Kui otsustad esmalt anonüümaktivismi kasuks, siis mõistagi vali hoolikaid neid isikuid, keda rahvuslikku  töösse kaasad. Ära jäta anonüümaktivismi puhul aktiivses töös jälgi, mis viiksid otse sinuni ja muudaksid sind seeläbi süsteemi ründeobjektiks.  Anonüümaktivism on üks etapp võidu suunas. Enese nähtavaks muutmine järgneb alati anonüümaktivismile siis, kui otsus selleks tehtud. Soovitav on aga esmalt kindlustada oma jalgealune selleks, et poliitilistel oponentidel oleks sind võimalikult keeruline rünnata. Tuleb end nö ametisse sisse süüa, et hiljem oleks sind sealt keerulisem kangutada, mis jätaks kurjamitele ainult ebaseaduslikud meetodid.

Kuidas saavutada parem ametipositsioon? Arvestades olukorda, kus paljud tööandjad viivad läbi isiku taustakontrolli jäta endast nö massiliikme mulje. Ära eksponeeri erinevates veebikeskkondades nagu Facebook, Orkut, Rate jpt end kui radikaali, sest see ei tule kasuks.

Mitmed tööandjad hindavad vasakpoolseid vaateid.  Tööinterviule minnes jäta endast tööandjale mulje kui inimesest, kes on väga nö “avatud meeltega” ja tööta end üles, et leiaksid töökohas omale liitlased, kes sind vajadusel toetavad. Sealt saadud raha kasuta muuhulgas aga ka oma aktivismi finantseerimisel ehk löö oma rahvast valuutaks pidavat liberaalsüsteemi tema oma andamitega.  Seda, kuidas olla aktiivne järgnevalt mõnede lihtsate näpunäidetega.

3.) Rahvusliku aktivisti 11 käsku:

-Toeta rahaliselt pro-rahvuslikke ajakirju, lehti ja veebilehti.
-Jäta rahvuslikke väljaannete visiitkaarte avalikkesse kohtadesse.
-Loo isikutega, keda 100% usaldad kohalike vastupanugruppe.
- Loo ja hoia üleval rahvuslikke netilehti.
- Loo arhiive, kogu kirjandust ja artikleid.
-Ole oma grupis nii aktiivne kui võimalik.
-Levitage ja looge propagandakleepse.
-Kujundage, printige ja levitage pro-rahvuslikke plakateid.
-Tehke pro-rahvuslikke videosid ja muutke nad kättesaadavaks(näiteks Youtubes).
- Koguge statistikat, fakte ja kasutage neid.
- Uurige oma vastaste töid, leidke vigu ja pettuseid ning avalikustage need.