Natsionaalsotsialism – bioloogiline maailmavaade

Tõlkinud: Maximus, NSBlogi

NOTA BENE! Antud tekst on H. Riis Knudseni kirjutise lühendatud variant ehk tehtud internetis lugemiseks sobivamaks. Kõik sulguses olev on tõlkija lisa. Teksti sisu tähendust muudetud ei ole!

Natsionaalsotsialistina koged tihti raskusi viia läbi mõistliku vestlust mitte natsionaalsotsialistiga( natsionaalsotsialism on edaspidi NS). Sa tihti tunned, et sellised dialoogid on võimatud ning, et te elate täiesti erinevates maailmades. Osaliselt on selles süüdi inimteadvuse kulminatsioon, mille meie vaenlased on loonud inimeste mõttelaadi. Sellegipoolest pole noorte inimeste jaoks enam oluline see, mis juhtus enam kui pool sajandit tagasi. Nende jaoks on see mingisugune vanade meeste jaburus – tõlkija märkus. Alates nende varajasest lapsepõlvest on nad saanud jälgida pärast ,,humanismi võitu’’ 1945.aastal maailma laastanud jõhkrusi. Laialdaselt esitletud läbitelevisiooni ja on julgustav tendents noorte inimeste seas olla vähem kaldus ellu suhtumisega, kui eelneval generatsioonil.

See aga ei tähenda, et noortel inimestel oleks aimugi, mida NS endast tegelikult kujutab või näitaksid nad mingit arusaama, mida sa neile selle kohta ütled. Nad on üleskasvanud maailmas, kus neid on meelega võõrandatud naturaalsetest väärtustest, naturaalsetest etnilistest normidest ja arvavad, et kõik on relatiivne, kus piirjoon tõe ja vale vahel on lakanud olemast ning, kus kõik suhtub sellest, kuidas sa otsustad seda vaadata. Sellises väärtustest vabas maailmas elavad inimesed vaimses vaakumis, täiesti ilma kontaktita reaalse maailmaga ja sotsiaalsete kohustustega ning seetõttu on vältimatu, et NS ideaale vaadatakse sellises(tänases) poliitilises ja filosoofilises universumis kui tulnukelementi.

Vastupidiselt tänasele hoolevabale relativismile, kus iga idee, teoorias vähemalt, on võrdselt aktsepteeritavad ja õiged esindab NS pingutust leida absoluutne tõde ja teha see tõde inimühiskonna vundamendiks. Erinevalt tugitooli filosoofiast või orientaalsest müstitsismist põhineb NS tervel mõistusel ja otsib oma argumente reaalsest maailmast, kus erinevus tõe ja vale vahel on selgelt määratletud faktidega mitte soovmõtlemise ega teoreetiliste mõtisklustega.

Selles valguses on selge, et NS peab eemale tõukama kõikide (hetkel) valitsevate ideoloogiate moraalsed normid ja kontseptsioonid ning see, loomulikult, viib lõheni, mida raske ületada, puhtalt seetõttu, et ei ole tavapärast raamides referentse rahvussotsialisti ja inimese vahel, kelle mõtlemise on määranud praeguse korra ideed. NS lihtsalt tähendab absoluutset, järelandmatut ja kompromissitut võitlust valitseva korra päris filosoofiliste vundamentide vastu. Järgnevalt proovin selgitada sellise showdowni tähendust.

Nagu eelmistel lõikude selgeks sai on NS ideel vähe pistmist tavapärase poliitika mõistega. NS liikumine ei ole üks tavapärastest poliitilistest organisatsioonidest, mis lihtsalt esindavad mingisuguse grupi rohkem või vähem pelgalt materialistliku loomuga huvisid. Nende ainukeseks sihiks on panna kokku poliitiline programm, mis on küllalt laialivalguv, et meelitada vajalikku häältekogust parlamentaalplatvormiks, kus need valitud ,,rahvaesindajad’’ saavad omastada endale nii suure tüki koogist kui vähegi võimalik ja seda ülejäänud ühiskonna arvelt.

NS on muud kui see – ta on maailmavaade, täisväärtuslik elufilosoofia kattes kõik inimeksistentsi aspektid. Sellise maailmavaate poolehoidjana vaatad sa igat ühiskonna fenomeni ühe ja sama nurga alt nii, et iga üksik aspekt saab kokkuliidetud tervikuks just nagu oleksid need määratud sama põhimõtte poolt, mis võimaldab sul mõista ja selgitada erinevaid elutahke ning selle müsteeriume. Sellest tulenevalt on maailmavaade baasiks, mille põhjal kujundavad tema järgijad oma suhtumise religiooni, etnilisusesse, poliitikasse, majandusse ja isegi selle suhtes, kuidas nad korraldavad oma isiklikku elu. Nüüd ei ole NS muidugi ainus elufilosoofia, mis taotleb kõigi eksistentsiaspektide katmist. Teisteks oleks näiteks kõik religioonid, mis annavad oma uskujatele järgimisliini(koodeksi), mille järgi kohandada oma suhtumist igapäeva asjadesse. Täna on aga religioonid sunnitud tegema kompromisse meeleheitlikus katses vähendada kiiresti laienevat lõhet usuliste dogmade ja reaalsuse vahel – lõhet, mis viimase 500 aasta jooksul viinud pidevalt suurenevale ilmalikuks muutumisele vanades kristlikes maades ja, mis paneb läänestunud valitsusi enamus islamimaades jätma rangeid religioosseid ühiskonna struktuure kõrvale materialismi kasuks.

Näide ühiskonnast, mis läinud erinevas suunas ja radikaalselt rõhub ühtsusele poliitika ja religiooni vahel on Komeini Iraan. Teine näide oleks Israel, mis põhine religioossel usul, et juudid on ,,jumala poolt valitud rahvas’’ ja omavad õigust maale, mida nad araablastelt taotlevad ning, kus enamus usklikud grupid lükkavad tagasi igasuguse Talmudi seadustest kõrvale kaldumise.

Sarnaseid meetodeid võib näha mõnedes Araabia maades. Kõik katsed ,,petta’’(usku) näitavad, et sellised maailmavaated on ebaadekvaatsed järgimisliinid koos lääne tehnoloogiaga modernses maailmas ja, et nad pole piisavalt tugevad selleks, et vältida enda järgijatel soovida seda(modernset) elu. Sellise läbikukkumise põhjuseks on lihtsalt nende religioonide pimedal usul põhinemine mitte aga reaalsusel.

Loomulikult püüavad ning omavad kindlat soovi ka pühendunud kristlased säilitada piiblit kui ülimuslikku autoriteeti ja kogu mõtlemise keskendumispunktina. Katolikkirik proovib pidevalt suurendada oma mõju traditsioonilistes katoliiklike riikide ühiskondades nagu Iirimaa, Itaalia, Hispaania ja Ladina-Ameerika riigid ning, et seda teha peab ta saavutama poliitilise võimu. Selle peamiseks nõrkuseks on aga sisemised vastuolud, kuidas see eesmärk tuleks saavutada ja, millised osad kristlikust doktriinist tuleks esile tuua. Ka Põhja-Ameerikas naudib kristlus väga olulist poliitilist mõju, mida ei tohiks ühelgi viisil alahinnata ning enamus Euroopa riikides kristlikud parteid, mis proovivad tugvendada nn kristlike väärtusi osana nende poliitilisest programmist. Religioon kui selline mängib üsna ohjeldatud osa nendes parteides lihtsalt sellepärast, et kristlus on kaotanud oma haarde inimeste üle kui seda üldse kunagi oli. Vaimse jõu seisukohalt on kristlus surnud.

Tõelisel elufilosoofial nagu NS ei ole absoluutselt mingisugust ruumi sellele, et elu aspektid lüüakse ilma igasuguse omavaheliste seosteta eri osakondadesse. NS on võimeline lahendama kõiki praktilisi probleeme ühiskonnas rakendades oma fundamentaalfilosoofia põhimõtteid ja tema järgijatel pole vaja ühtegi võõrelementi, et rahuldada oma hingelisi nõudmisi. NS annab ise vastuse igale küsimusele, mida inimene küsida võib.

On üldteada fakt, et religioonid põhinevad ainult usul – millelgi, mida nad uhkelt teadvustavad! Jumala eksisteerimine, ülestõusmine, teine tulemine jt on kõik asjad, mida ei saa tõestada kui sa just ei nõustu, et jumal on piibli(sündmuste) autor – veel üks asi, mida sa pead uskuma kuigi tõendid väidavad vastupidist. Kui sa ei usu ilma tõenditeta oled sa umbusklik/kahtlane. Vastupidiselt sellisele uhkele ignorantsusele väidavad nii marksism kui ka NS väidavad, et nad põhinevad teaduslikul tõendusmaterjalil. Marksism leiutati nn laua taga laetuna raamatu filosoofiast, kuid ilma kontaktideta reaalsusest ja teadusest. Lähemal vaatlusel selgub, et marksism põhineb samamoodi usul nagu mistahes religioon – peamiselt ebateaduslikul veendumusel nagu kõik bioloogilised olendid, kes kõnnivad kahel jalal on loodud võrdsetena. Ei nõua palju intelligentsi mõistmaks, et reaalsuses on inimene see, kes loob endale keskkonna ja rajab sotsiaalse korra sh tootmistingimused mitte vastupidi(sellest peegeldub ka rasside ebavõrdne suutlikus).

Erinevalt neist filosoofiatest pole NS leiutatud – see on tuletatud igavestest loodusseadustest, mis on eksisteerinud sama kaua kui universum ja valitsenud kogu elu alates sellest kui esimene primitiivne organism alustas oma eksistentsi. Seda on väljendanud ilusasti ja selgesti Savitri Devi, hilise NS filosoofi poolt ja seda tema ,,Äike ja Päike’’ nimelises raamatus: ,, Oma põhiolemuselt ületavad NS ideed mitte ainult Saksamaad või meie aega, vaid Aaria rassi ja inimkonda ennast. Ta väljendab müstilist ja mitte eksivat tarkust, mille järgi loodus elab ja loob: objektiivne tarkus ürgmetsadest, ookeani sügavustest, ilmaruumi tumedate väljade ümbrusest.’’

NS pole leiutatud A. H. Poolt, vaid on meie elusid valitsevate fundamentaalsete loodusseaduste teadlik väljendus. Ta põhineb lõpmatul loodu armastusel koos tema kõigi erinevustega, sügaval, tingimusetul austusel looduse teadmiste vastu ja tulisel tahtel näha elu nii nagu ta nendest teadmistest välja kasvas. Ainus viis selleks on organiseerida ühiskond kooskõlla nende fundamentaalsete seadustega. Sellest tulenevalt olla vastu natsionaalsotsialismile oleks sama absurdne ja ebaloogiline nagu olla vastu gravitatsiooni seadustele või faktile, et Maa on ümmargune! NS ei ole tõesti muud kui füüsiliste ja bioloogiliste seaduste kohandamine(sulandamine) majanduslikele, poliitilistele, ühiskondlikele ja religioossetele inimelu aladele samal viisil nagu nad täna on kohandatud tehnoloogiaga. Selles valguses on NS tõesti teaduslik – erinevalt kõikidest teistest maailmavaadetest. Ta ei soovi panna reaalsust sobima ühegi eelarvamusliku teooriaga, vaid panna teooriad sobima reaalsusega. Uusi ajajärke tegevad teaduslikud maamärgid peaksid sellest tulenevalt koheselt peegelduma NS kogukonna praktilises elus.

Muidugi võime vahel soovida, et need seadused oleksid olnud veidi erinevad aga peame aktsepteerima, et on peaaegu võimatu neid muuta. Looduse seaduseid ei saa tühistada soov või parandada läbi hääletuse, ÜROs, kongressis või üheski teises parlamendis. Võib-olla oleks kõik olnud kergem kui kõik inimesed ja kõik rassid oleksid loodud võrdsetena ning kui poleks olnud päritolu faktorid valitsemas ja limiteerimas meie individuaalseid arenguvõimalusi. Ometi pole see tegelikkus ja siin ei ole absoluutselt mingit võimalust seda muuta soovmõtlemisega s.t. tehes nii nagu neid seaduseid ei oleks. Ehitades ühiskonda üles sellisele soovmõtlemisele on surmapatt, mis saab viia ainult hävitavate tagajärgedeni.

Need tagajärjed on nähtaval liiga selgelt kui me vaatame ühiskondi, mis on ehitatud meie vaenlaste poolt idas ja läänes. Ühehäälsena refereerivad nad NSi kui kurjuse gospelit samas kui nad ise valitsevad maailma üle, mis on majandusliku ja moraalse hävingu äärel, maailma mõjutatuna inflatsioonist, töötusest, kuritegevusest, piiritust vägivallast, narkootikumide tarvitamisest, pornograafiast, korruptsioonist, näljast jpm faktoritest.

Pole tõesti ime, et inimene elab pidevas hirmus homse päeva ees. Paraku on see hirm ja abitus enim levinud just aarialaste maailmajaos, kus langus/mandumine ja moraalne mädanemine on enim levinud. Siin on inimesed täiesti võõrandatud kõikidest naturaalsetest väärtustest ja muudetud mõistuseta zombideks, kellede rahulolematus on silutud (võimaliku)küllusliku materialismiga. Olenemata modernse maailma materialistlikest väärtustest pole need inimesed siiski rahulolevad. Neil on puudu ideaalidest ja entusiasmist ning nad on kaotanud usu tulevikku( väh. helgesse tulevikku). Aarialane lihtsalt kardab tuua lapsi siia ilma. Põhjusel, et ta ei näe(kindlat) tulevikku, eelistab ta ajahetke luksust oma enese rassi ja kultuuri säilitamisele ning tema ainukene soov on, et vältimatu kollaps ei avaldu tema eluajal.

Selline kuldne aeg, mida meie vaenlased lubasid maailmale 1945. aastal. Sellistes oludes(nagu täna) on tulevikuväljavaated sünged, kuid see ei pea nii olema. Selline(tänase) maailma konditsioon on inimese loodusseaduseid mitteaustava suhtumise tulemus.

NSina tunned end kui teiselt planeedilt pärinevana kui mõistad praeguse korra loomust. Sul ei saa olla mingit rolli selles süsteemis ja isegi igapäevane võitlus, et püsida sellise ühiskonna raamides võib tunduda täieliku aja raiskamisena. Natsionaalsotsialistidena me soovime täiesti Uut Maailma Korda, mis põhineb mitte eksival tarkusel/teadmisel, mille järgi Loodus elab ja loob. Ainult sellises uues korras suudab elu eksisteerima jääda pikemas perspektiivis. Selleks, et sellist uut korda kehtestada peab isik mõistma aktsepteerima, et ta ei ole Loodusest üle olev.  Inimene pole Looduse(tema seaduste) käskija, vaid integreeritud Looduse totaalsusest ja ta on täpselt samade seaduste subjekt, mis kehtivad teistelegi elusolenditele. Samuti peab inimene mõistma teaduslikult tõestatud fakti, et kõik inimrassid on erinevad – mitte ainult välise väljanägemise poolest, vaid ka vaimsete ja intelligentsilise karakteristika poolest – ja, et kõik inimesed on loodud ebavõrdsetena ning nende elu(suutlikus) on määratud eelkõige päritud faktorite poolt ja mitte keskkonna poolt.

See võib tunduda ebaõiglane/ebaõige, aga üks asi, mida inimene peab tunnistama on, et Loodusel puudub õigluse kontseptsioon sellises mõttes nagu meie tavaliselt sellele sõnale omistame. Inimestena me saame ja peaksime organiseerima ühiskonna, mis oleks ülesehitatud legaalsel ja sotsiaalsel õiglusel, sest kõik ühiskonna liikmed omavad kasulikku funktsiooni ja omavad õigust saada võrdset kaitset ja turvalisust majandusliku ekspluatatsiooni eest. Sellegi poolest ei suuda me luua bioloogilist võrdsust. Inimese vaatenurgast on see alati ebaõiglane, kui mõnesid inimesi ründavad kohutavad, valulikud ja ravimatud haigused haigused juba varajases eas samal ajal kui teised naudivad head tervist kuniks nad saavad sada aastat vanaks. Ükskõik, mida meie sellest arvame – nii see lihtsalt on. Inimene peab õppima aktsepteerima, et Loodus ei tunne meie arusaama õiglusest ja iga sellega vastuolus olevat katset tuua ellu õiglust tuleb käsitleda kui absurdset katset põgeneda reaalsuse eest.

Sellise seotuse tõttu Loodusega on NSi vaenlased tihti väitnud, et bioloogiline kontseptsioon inimloomusest, mis on NS algtõdedes olevat ebaeetiline. Sellele saame me vastata ainult, et on nende oponentide nn „eetilisused“ ebamoraalsed, sest need põhinevad väärtustel ja normidel, mida ei eksisteeri reaalsuses. Natsionaalsotsialistidele loeb ainult üks tõde: Loodusseadused ja kõik, mis ei ole kooskõlas nende seadustega on 100% vale!

JÄTKUB!!!