Natsionalisti ABC

Autor: Maximus, NSBlogi.

Viis tähtsamat punkti Eesti natsionalistile.

1.) Usu enda, oma riigi ja eelkõige oma kultuuri heasse tulevikku, sest ainult nii sa selle võidad.

2.)Sinu ainus isamaa on Eesti, mida hoia läbi tegude mitte ainult läbi sõnade.

3.)Eesti, eestlaste ja eestluse vastased on ka sinu vastased.

4.)Iga rahvuskaaslane, olenemata tema vaesusest või rikkusest on osake meie kultuurist. Austa teda nagu iseennastki, kui ta on seda väärt.

5.)Ole uhke oma kultuuri ja Eesti vere üle, mille kestmise nimel kümned tuhanded on andnud oma elu.

Me tahame saavutada enamat, kui lihtsalt patriotism. Me tahame rahva ühtsust läbi rahvusluse. Meie rahvuslus paneb suurt rõhku tahtejõule ja aktiivsele kaasalöömisele. Rahvuslus lisaks enda rahva armastamisele on ka tegutsemine ja tundmus oma rahva ja rahvameelsete nimel. Me ei pane rõhku mitte niivõrd inimese intellektuaalsusele vaid hoopis rohkem tema aktiivsusele, sest intellektuaalsus ilma aktiivse kaasalöömiseta on meile ja meie riigile kasutu. Üks aktiivne inimene suudab üksi teha rohkem kui sada elujõutut haritlast, kellel puudub tahe.

Keda saame nimetada eestlaseks?

Igat ausat ja ausalt töötavat inimest, kui ta on Eesti verd, austab Eesti tavasid, kultuuri ning kõneleb Eesti keelt.

Mis on rahvaühtsuse olemus/sisu?

Tagada igale rahvuskaaslasele vabadus, võimalused, töö ja leib!

Mis on meie suurim siht?

Kõikide ausate ja ausalt töötavate eestlaste ning aktsepteeritavate eestimeelsete inimeste rahvaühtsus.

Millal olen ma rahvuslikult mõtlev inimene?

Sa oled rahvuslikult mõtlev inimene, kui sul on tahe selleks ja sa rakendad kogu oma jõu selle tarvis, et sinu rahvas oleks vaba ja tugev.

Miks on rahvuslased immigratsiooni vastased?

Immigrant on kui ühiskondliku terviklikkust lagundav võõrkeha Eesti rahvas, sest läbi oma kultuuriinstitutsioonide mürgitab/mõjutab(alguses võib-olla, et mitte tahtlikult) ta Eesti rahvamoraali ja kultuuri ja proovib teda hiljem valitsema asuda. Selliseid väärarenguid oleme näinud korduvalt ajaloos ja näeme väga ilmekalt praegu Lääne-Euroopas, kus moslemite kogukond üha häälekamalt omale eriõigusi nõuavad.

Võitlus

On vajalik, et iga eestlane hakkaks võitlema selle nimel, mis talle õigusega kuulub-tema maa, õigus käia tööl ja saada selle töö eest vääriline elukvaliteet.

Võitlus näeb ette iga rahvuslikult mõtleva eestlase liitumist oma rahvuskaaslastega, sest alles siis ja ainult siis on võimalik tuua Eesti ellu positiivne muutus rahvaühtsuse poole, mida vajame, et olla rõõmsameelsed ja luua uus ja tugev Eesti.

Anti-liigliberaalsus

Me põlgame liberalistliku individualismi, sest see töötab kategooriliselt meie rahva ja riigi huvide vastu. Iga indiviid peab mõistma, et tema isiklikud eesmärgid pole võimalikud ilma rahvata ja just sellel samal põhjusel ületavad rahva kui terviku eesmärgid tema kui üksiku eesmärgid. Üksik pole keegi terviku kõrval mistõttu tuleb üksikul anda enne rahvale enne, kui hakkab nõudma midagi endale. Üldkasu enne omakasu!

Me põlgame liberalistlike nähtusid nagu on patsifism ja liigtolerantsus ning erinevate võõraste ühiskonnamudelite rakendamine ehk multikulturism, sest olema ajaloos korduvalt näinud kuidas see haigus on hävitanud iga kultuuri, kuhu ta sisse on lastud – Egiptus, Pärsia, Rooma, Bütsants jne, jne.

Anti-klassiriik

Me oleme klassivõitluse vastu. Kogu meie olemus ongi kui üks suur protest klassivõitluse vastu, mis on meie rahvast pööranud üksteise vastu ning lülitanud rahva oma ajaloost välja.

Me nõuame võrdseid võimalusi kõigile, kes on meie rahvaliikmed. Iga rahvaliige peab saama võrdväärset tasu teistega, kes teevad temaga samal tasemel tööd ja seda sama efektiivselt.

Majandus

Terve poliitika loob endale vajaliku majanduse. Terve majandus pole võimalik ilma tugeva poliitilise vundamendita. Tugeva vundamendi suudab rahvussotsialism juhiprintsiibi alusel.

Kui kapitalism kasutab kapitali rohkem oma huvides siis sotsialism(Ei ole kommunismiga seotud!)kasutab kapitali rahva huvides ehk rahva tööga tulnud raha läheb rahva huvides. Majandus peab olema rahvast ühendav mitte õhutama rahvas pingeid ja vaenu, kus ühed on teiste suhtes eelisjärjekorras.

Sotsialism ja kommunismi vastasus.

Olgu lisatud, et rahvussotsialism on äärmiselt Marxi klassivõitluse ideedega, mis takistaks rahvaühtsusel toimimast ja looks rahva vahele pidevalt uusi suuremaid konfliktiallikaid.

Rahvussotsialism väärtustab eelkõige Eesti inimest, kus rahvas ja riik on esiplaanil mitte omakasu, kus inimene jääb tagaplaanile. Inimene olgu uhke oma vere, kultuuri ja maa üle mitte nagu ori ilma soovita hoida end, oma rahvast ja maad. Riik, mis ei väärtusta oma inimesi ja keskendub ainult majanduskasvule jääb ilma nii majanduskasvust, kui ka inimestest, kes selle kasvu tagajateks on.

Sotsialistlik majandussüsteem.

Ajaloost

Sotsialismi mõiste ilmus tihedamalt meieni alles 19.sajandil, kuid oma olemuselt on sotsialistlik majandus eksisteerinud tuhandeid aastaid ja koos rahvuslusega taganud õitsengu igale riigile, nii kaua, kuni riik seda on kasutanud ja pole tekkinud välismõjudest tulenevaid katastroofe.

Ka NSVL kasutas sotsialismi, kuid nende eesmärk oli minna üle Marksistlikule kommunismile ja selle tulemusena tekkinud perestroika ja maailmamajanduse kõikumine hävitas NSV Liidu majanduse täielikult, mille nõrgenemine elujõutute raukade tõttu algas juba varemgi.

NSVLi valitsuses olnud inimesed suutsid oma saamatusega ja idiootsete poliitiliste vaadetega ning propagandaga hävitada sotsialismi mõiste.

Rahvussotsialism

Me tahame ja teeme kõik selleks, et me riik liiguks olukorda, kus ta suudab toota endale kõik eluks vajaliku ise, seda vähemalt samal tasemel nagu 1939.aastal. Meie oma inimeste vaev peab saama tasustatud ja hinnatud mitte, et me ostame sisse odavat ja ebakvaliteetset välismaa toiduaineid, tarbeesemeid jms. Selline areng vähendaks tunduvalt meie sõltuvust välismaistest tootjatest ja kindlustaks meie inimestele ka töö, sest suurem osa meile endile vajalikust toodetakse Eestis kohapeal. Väiksem sõltuvus välismaast muudab meid tugevamaks ja vähem haavatavaks, mis tähendab, et meie riigikaitse majanduslikul tasandil on parem.

Majanduslikud seisukohad tulevad põhjalikumalt peagi teise teemasse(Natsionaalsotsialism?).

Riigikaitse

Tugev sõjavägi on tugeva riigi alus. Sama kehtib ka kaitsetahte kohta. Me oleksime rumalad, kui langeksime taaskord selle rumala illusiooni ohvriks, mis igal sajandil end ilmutab, et sõdu rohkem ei tule. Alati on ajalugu näidanud meile, et eksisime oma soovidega, milleks oli/on igavene rahu. Oleks inimesed inglid siis näeksime ehk seda unelmat ka teoks saamas aga näeme midagi muud. Peame tooma teatavaid ohvreid, et üles ehitada oma riigi elanike julgeoleku tagamiseks riigikaitse.

Me ei arvagi, et suudaksime vastu seista maailma massidele, kuid meie relvade purustusi tekitav jõud ja sõdurite motiveeritus, sitkus, paindlikkus ja pikalt kestev vastupanu peab igasugused soovid meie kahjustamiseks lükkama alles kõige viimaste valikute hulka.

Meie poliitilised nõudmised kokkuvõtvalt

Meie esimeseks ja peamiseks ülesandeks on, et eesti rahva tõeline poliitiline tahe pääseks maksvusele, et tema otsustavalt saaks ütelda oma sõna seadusandluse, valitsemise ja kohtumõistmise valdkonnas.

Me peame aktiivselt võitlema erakondades toimuva korruptsiooni vastu ja need rahaahned rahvavaenlased poliitikast välja lööma.

Riigikogu liikmete vähendamine poole võrra peab olema iseenesest mõistetav ja kõrgepalgaliste riigiametnike vähendamine normaalsele tasemele. Selline teguviis muudaks riigivalitsemise efektiivsemaks, sest:

1.) Väheneksid kulutused, mis tekivad, kui riigis on niipalju kõrgepalgalisi ,,juhte’’, kes tegelevad peamiselt üksteise pideva mustamisega ja mõttetute vaidlustega mitte rahvateenimisega.

2.)Väiksem liikmete arv tähendab, et pidevaks mustamiseks jääb vähem aega ja soovi.

Eesti vabaduse eest võidelnud ja rahvaliikmetele tuleb võimaldada eesõigustatuna nautida põhiseadusega kindlustatud õigusi.

Tahame kujundada Eesti töölistest ühtlase, rahvusliku tööliskonna ning kindlustada tööliskonnale võrdse koha rahvuslikus tervikus. Me soovime näha töökohtute asutamist, et kindlustada tööliste õigusi vahekordades ettevõtjaga.

Tööta tööline on majanduslik ja ühiskondlik väärnähtus.

Tööpuuduse likvideerimiseks tuleb kaotada korralagedus majanduses ehk tunnistada eelnevalt tehtud vigu ning asuda rahvusliku majanduse ülesehitamisele.