NS leksikon

NOTA BENE! Sisu täieneb ajajooksul.

Koostanud: XM, estland88

Aarialane – mittejuudi Euroopa päritolu valgest rassist inimene. Vanakreeka keeles tähendab sõna ar = head, puhast ja õilsat + lisaga yan = poeg. Niisiis aryan = puhtuse poeg. Sama tähendus on ka sanskriti nimel ârya (= õilis), mis puhtatõulisust tähendab.

Amerikanism – on USA globaalse ülemvõimu tunnustamine koos nende ühiskondlik-kultuurilise mudeliga. Amerikanism on kõige ekstreemsemalt väljakujunenud kodanlik-materiaalne ellusuhtumine ja seega tänase dekadentsi peajõud. Siinjuures pole aga tegu loomuliku lagunemisprotsessiga, vaid juhitud ja suunatud arenguga, mille eesmärgiks on väljakasvanud rahvaste hävitamine ja ülemailmse manipuleeritava inimese loomine materialistliku inimkonna raames.

Antisemitism – vastumeelsus juutide religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. Semiidi rass, keda nimetatakse ka ees-aasia rassiks on eripäraselt väljakujunenud (kolmest põhirassist) segarass. See rass omab selgeid kehalisi ja vaimseid tunnusjooni. Seega on ta tõuvõõras teiste rasside suhtes. Semiidi rassile on omapärane maailmanägemus, ellusuhtumine ja religioossus. NS-i siht on juutluse probleemi lahendamine läbi juudiküsimuse lõpplahenduse, mis ei seisne juutide füüsilises hävitamises.

Autarkia – (vanakreeka keeles – iseseisvus) vastupidiselt kapitalistlikult globaliseerunud maailma vabakaubanduse dogmale, püüdleb autarkia selle poole, et kujundada maailmamajandus suurteks sõltumatuteks – iseenesele keskendunud – majandusregioonideks. Riikide mastaabis tähendab see: võimalikult palju oma vajadusi ise katta oma ressurssidega.

Dekadents – langus, allakäik, mandumine. Ideaalidest võõrandumine. Rahva või kultuuri nõrgenemine, mille juures rahva või kultuuri identiteet (tõueripärasus) ja loomisvõime tasapisi kaduma lähevad.

Demokraatia – (vanakreeka keeles – rahva/saasta + võim) poliitiline süsteem, milles valitseb rahvas läbi oma valitud esindajate. Tänapäeva demokraatiad on näilised demokraatiad, milles ei arvestata rahva huvidega st nad on muutunud oligarhiateks. Demokraatiast oma ülemailmne dogma saanud. Rahvas pole tänapäeva demokraatiates enam kõrgeim võim, selleks on saanud rahvusvahelised organisatsioonid ja liidud. Demokraatiad ei võimalda inimkoosluste kõrgemalearengut. Demokraatia on enamuse diktatuur, enamus on aga suunatav ja manipuleeritav.

Diktatuur – autokraatlik valitsemisvorm, milles diktaatoril on piiramatu võim otsuste langetamisel.

Eliit – paremik, valituim osa, ühiskonna valitsev kiht. Tänases ühiskonnas on mõiste eliit allakäinud. Valitsev kiht ei tähenda parimate väljavalikut.

Elitaarsus – arusaam, mis pooldab parimate väljavaliku, mitte sünni vaid isikuomaduste alusel.

Eugeenika – tõutervishoid – rassihügieen – poliitilise tegevuse juures bioloogiliste ja rahvastikupoliitiliste seaduspärasustega arvestamine. Seisneb kasulike pärilike omaduste edasikandumise soodustamises ja kahjulike omaduste edasikandumise takistamises. Rahvastiku geneetilise kvaliteedi parandamise tehnika.

Euroopa – aarialaste eluruum. Põhja, lääne ja lõuna geograafilised piirid moodustavad põhjapolaarmeri, Atlandi ookean ja Vahemeri, samas kui idas on geograafiliseks piiriks Uurali mäestik. Euroopat asustavad peamiselt aaria rahvapered germaanlased, slaavlased ja romaanlased. Euroopa on meie suurim isamaa, kultuurilises, ajaloolises, rahvalikus, kultuuripoliitilises plaanis. See haarab endasse rahvuslikud isamaad või kodumaised sidemed.

Germania- antiikajal germaanlastega asustatud alad Lääne- ja Kesk-Euroopas. Rooma ajaloolase Taciuse kirjutatud kroonika. Roomlaste nimetus tänapäeva iidse sakslaste asumaa kohta. Kolmanda Reich ajal Adolf Hitleri ja Albert Speeri arhitektuuriline suurprojekt Saksamaa pealinna ümberkujundamiseks, mida sõja tõttu ei teostatud.

Globaliseerumine – kõigi kauplemis- või tootmistegevuste kui ka majandus- ja finantsringluse ning informatsioonivõrgustike laiendamine kogu maakerale. Samaaegselt internatsionaliseeritakse ka kultuur. Globaalsus on doktriin, mis selle nähtus üldistamist jaatab ja annab talle ideoloogilise õigustuse.

Geopoliitika – teooria või praktika, mis seob rahvaste, rahvuste või riikide poliitika nende loomulike geograafiliste maaaladega.

Haakrist – (sanskrit – svastika – õnnetooja) – päikseratas. Ligemale 6000 aasta vanune aaria rahvaste sümbol. Adolf Hitler, „Mein Kampf“: Haakrist sümboliseerib aaraia inimkonna võidu missioon ja sellega loova töö idee võitu, mis ise on alati antisemiitlik olnud ja jääb antisemiitlikuks.

Heil – ürggermaani sõna, mis tähendab õnne, kasvu, heaolu. Germaanlaste mõistest leidis see kasutuselevõtu Saksamaa rahvaliku liikumise ning lõpuks natsionaalsotsialistide poolt, kes võtsid Heil soovi üle oma tervitusse saksa tervitusena.

Holokaust – sionistlik väljamõeldis alistamaks endale Euroopa rahvad läbi kestva kollektiivse süütunde. Väide seisneb etteheites, et sakslased ja nende bailised olevat Teise maailmasõja ajal tapnud 6 miljonit juuti eelkõige gaasikambrite läbi.

Homofiilia – homoseksuaalsuse propageerimine ja pedekultus. Mehiste väärtuste nõrgendamine. Homoseksuaalsuse süstemaatiline ülistamine, kusjuures selles mitte ainult normaalset, vaid kui kaitstavat ja imetlusväärset käitumist nähakse.

Humanism – filosoofiline ja poliitiline nägemus, mis nõuab ja rõhutab dogmaatilisusest ja barbaarsusest vabastatud inimese, riigikorra ja ühiskonna ning rahvaste eripärasuse tunnustamise ideaali. Mitte segi ajada humanitarismiga.

Humanitarism – kõikide inimeste „armastus“, vahet tegemata, seotuna moraalse kohustusega, kõiki rõhutuid, nälgivaid, haigeid jne aidata.

Identiteet – midagi, mis annab omapära. Rahva identiteet on see, mis teeb ta võrreldamatuks ja asendamatuks. identiteedi esmane alus on bioloogiline natuur.

Ideoloogia (vt maailmavaade) – on struktureeritud ja selgelt väljendatud ideedesüsteem, mis edastab arusaama maailmast ning kannab poliitilist, sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist kontsepti.

Imperialism – võimupoliitilise, majandusliku ja/või kultuurilise koosluse püüd laiendada oma mõjupiirkond teistele, tõuvõõrastele kooslustele.

Individualism – ideoloogia, mille kohaselt üksikisiku soovid on tähtsamad üldsuse, millesse ta kuulub, omadest.

Isamaa – isade, esivanemate ja suguvõsa maa.

Ksenofiilia – võõraarmastus või ülistamine.

Liberalism – majanduslik doktriin ja praktika, mis pooldab võimalikult suurt vabadust turul olevale eraomandile ja võimalikult vähest valituse sotsiaal-majanduslikku sekkumist.

Liikumine – sotsiaalne liikumine, mis üritab teostada poliitilisi sihte. Liikumine haarab endasse partei ja väljendab läbi selle oma eesmärke.

Lõpplahendus – Endlösung – juudiprobleemi lahendus. Vajadus lahenda juutide küsimus tekib juutide suurest saatuslikust mõjust aaria rassile, juutluse üleilmse ülisuure võimu poliitikas, majanduses, kõrgfinantsis, massimeedias ja kultuuris, kui ka juutluse lõppsihist – maailma valitsemisest –, mis ähvardab kõigi rahvaste vabadust.

Maailmavaade – aade – väärtuste ja arusaamade kogum, mis on omased inimgrupile, olgu selleks rahvas, kultuur, (poliitiline või mittepoliitiline) vaimuühing, religioon vms.

Materialism - on ellusuhtumine, mis seab esiplaanile isikliku heaolu ja võimalikult mugava äraelamise, ilma et seda mingite ideede või väärtuste järgi elada. Materialism seletab looduse ja ühiskonna nähtusi teaduse saavutuste alusel.

Nats – lühend sõnast natsionaalsotsialist, tähendab natsionaalsotsialismi pooldaja. Sõna „nats“ on algselt loodud NS vastaste poolt, eesmärgiga mitte tarvitada sõna „sotsialist“. Ajalooliselt on kolm generatsiooni natsionaalsotsialiste. Esimene on NS loojate ja väljakujundajate põlvkond, teine NS korra all üleskasvanud generatsioon (eelkõige HJ noored) ja kolmas põlvkond on nn lapselaste generatsioon – kaasaja natsionaalsotsialistid.

Natsionaalsotsialism – rahvussotsialism – (lühend NS) on maailmavaade, mis ühendab rahvaliku natsionalismi sotsialismiga. NS on üheaegselt nii aade kui ka ellusuhtumine. Maailmavaatena põhineb see bioloogilisel humanismil st lähtub inimeste bioloogilistest omapärasustest. NS aade põhineb juhiprintsiibil ja rassiõpetusel. NS põhilised eesmärgid on rahvusühiskonna loomine, isiksuste kujundamine ja põhimõte „üldkasu enne omakasu“. Natsionaalsotsialism teenib rahvast ja on suunatud marksismi ja liberalismi vastu. Eelnevale lisaks nõuab NS juudiküsimuse radikaalset lahendamist. Natsionaalsotsialism ei püüdle riigi totalitaarsuse vaid idee enda totalitaarsuse poole.

Neo-nats – uusnats – natsionaalsotsialismi vastaste kujundatud sõjajärgse õuduspropaganda mõiste.

Parlamentarism – liberaalse ideoloogia riigivorm. Parlamendiparteid lõhestavad oma erinevate seisukohtadega (sotsiaalsete gruppide huvid) rahva ja muudavad rahva poliitilise tahte väljenduse võimatuks. Nii saab võimalikuks manipuleerimine laiade massidega. Parlamentarism tõstab ülimaks liberaalse majanduse st kehastab materialismi ja seega dekadentsi.

Propaganda – võimalikult lihtsate, selgete, väheste sõnadega võimalikult suure sihtgrupi mõjutamine. Propaganda eesmärk on kindlaksmääratud ringkonna mõjutamine, seega on see poliitilise võitluse põhirelv.

Protsendiorjus – intressiorjus – Zinsknechtschaft

Pärilikkus – bioloogilist laadi kehaliste ja vaimsete omaduste edasiandmine (pärimine).

Pärand - omaduste ja kultuuriliste eripärade summa, mida antakse põlvkondadega edasi ja mis annavad rahva identiteedile kuju ja sisu. Pärand võib olla nii bioloogilis-antropoloogilist kui kultuurilist laadi.

Rahvas – orgaaniliste sidemetega kokkusulatatud grupp, kes on hingestatud ühise kokkukuuluvustunde, pärandi, rahvalik-kultuurilise päritolu, kooselu tahte ja saatuse läbi.

Rahvatervik – rahvaühtsus – rahvusühtus – rahvusühiskond – Volksgemeinschaft

Rahvussotsialism – natsionaalsotsialism –

Rass – grupp üksteisega geneetiliselt suguluses olevaid inimesi.

Revolutsioon – vähemuse tegevus kriisisituatsioonis, mis viib poliitilise korra muutmiseni.

Riik – Reich – on aaria rassi kõrgeim organisatsioonivorm. Erinevate rahvast poliitiline liit ühise valitsuse all, kusjuures iga sisemine grupp lõppkokkuvõttes oma iseseisvuse ja tegevusvabaduse säilitab. Ajalooliselt on eelkõige selle all mõeldud Suur-Saksamaad. NS arusaam näeb ajaloos kolme Suur-Saksa riiki: Kolmas Riik oli Suur-Saksamaa nimetus 1933-1945. Esimene Riik oli Püha Saksa-Rooma Keisririik (843–1806) ja Teine Riik oli Saksa keisririik (1871–1918).

Traditsioon – (ladina keeles: traditio – üle- või edasiandmine) kirjeldab ühe rahva väärtuste kogumit ja üldist kultuurilist struktuuri, mida saab põlvelt põlvele edasi anda ja sellega võimalda kollektiivse mälu teke.

Võimutahe – terveloomulise elu tung, kindlustada iseenda ja oma esivanemate soo kestmajäämine, nende ülimuslikkust ja loomejõudu suurendada.