Platon ja rahvussotsialism

Platon(427-247 e.m.a.)

Platon oli vanakreeka filosoof, kes elas arvatavalt aastatel 427-347 e.m.a. Ta oli Aristotelese õpetaja. Aristoteles aga omakorda oli Aleksander Suure õpetaja. Platoni puhul on tegu on ühe tsiteerituima mehega, kellest lugupidanud/lugupeavad paljud riigijuhid. Teda peetakse senini üheks targeimaks inimeseks läbi aegade.

Platoni eluajaks oli maailm korduvalt näinud demokraatlike väärtuste tõusu ja langust, multikulturismi tõusu ja langust, rahvuste teket ja hävingut. See kõik oli selgeks teinud süsteemide tugevused ja nõrkused, mis lasi teha nendest eluterveid järeldusi.

Selleks, et riik oleks tugev peab väärtustama kindlaid õpetusi, mis ei laseks ühiskonnal laguneda.

Nii mõneski punktis on NSi ja Platoni ideed sarnased kui mitte kirjutada samad. Rahvussotsialism peab tähtsamaks mitte üksikut vaid tervikut s.t., et üksikisik tuleb kasvatada vaimus, mis teadvustab talle, et tema pole miski võrreldes kogu rahvuse või riigi ja tema huvide kõrval, sest ilma nendeta(nende heaoluta)ei suuda üksikisik püsida kaua soovitul positsioonil.

Individuaalsus viib hävinguni, sest tekitab pingeid rahva liikmete seas. Seda arvesse võttes ei tohi ka üksikiskut kasvatada vabakasvatuse põhimõtete(õieti nende puudumiste)järgi vaid suunama neid ennast, rahvast ja riiki hoidvateks kodanikeks, kelle tunnusjooneks on vaprus, südikus ning halastamatu tahe seista terviku huvide eest. Just see aitab tagada jätkusuutliku riigi arengut.

NS näeb ette, et riiki valitseks asjatundjatest koosnev inimgrupp, kes pühenduvad jäägitult riigi ja rahvuse huvide teenimisele.

Taolised järeldused tehti juba filosoofide poolt tuhandeid aastaid tagasi ning just sarnaste põhimõtete järgimine, on ehitanud impeeriume.

Platoni ideed on paljuski sarnased NS ideedega. Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Nii nagu mõjuka individuaalse teo juures iha, olgugi soojendatud emotsioonist, on juhitud teadmisest ja mõistusest, nii peaksid täiuslikus riigis tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima.

Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks.Tagajärjeks revolutsioon. Siis tuleb demokraatia. Kuid ka demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Tema põhiprintsiibiks on kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat. Esimesel pilgul näib see olevat kena korraldus. Kuid ta muutub hävitavaks sellepärast, et inimesed pole kasvatuse abil ette valmistatud selleks, et valida parimaid juhte-sama väidab ka NS.

Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine.

Platon väidab, et riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse järele. Juba varasemaist aastaist alates peab tsensor valvama materjali üle, mida loetakse, ja muusika üle, mida kuulatakse samas kui NS taotleb parasiitlike st riigile ebaloomupärast kujundit loovate(ebamoraalsete) nn toodete kaotamist raamatukogudest ja poodidest.

Homeros ja Hesiodos kuulusid keelatud autorite hulka mitmel põhjusel. Neil leidus jutustusi, kus jäädvustati ebamoraalsust. Neil leidus kirjeldusi, mis äratasid kartust surma vastu, aga noori tuleb kasvatada nii, et nad rõõmuga on valmis ohverdada oma elu võitluses.

Nii Platon kui ka NS propageerivad religiooni(ainult, et mõnevõrra erinevas tähenduses religiooni). NS väidab, et süsteem, millega iniestel puudub vaimne side on määratud hukule.

Allikad: NSBlogi(Maximus) ja Vikipeedia(8-10 lõik).