Sparta rassipuhastus

 

NB! Teema vajab veel toimetamist.

Kitsas Termopüüli avas võitlevad 7000 Antiik-Kreeka sõdurit meeletu massi vastu. Nad kohtuvad peagi suurima võitlusüksusega, mis seni eales on kokku pandud, 300 000 sõduriga Pärsia armeest. Kreeklasi juhib 300 kõige paremat sõdalast Kreekast. Nendeks on spartalased, kes võitlevad viimseni ning, kes võtavad enda kanda kõige tugevama löögi. Need 300 määrasid ära Lääne tsivilisatsiooni saatuse. Pole aga juhus, et spartalased suudavad vastu panna nii suurele armeele. Spartalased on sündinud sõdalasteks.

Sparta ei tahtnud nõrku, invaliide, kes oleksid koormaks ühiskonnale. Sealsed eelistasid eelistavad kvaliteeti kvantiteedile.

Siinses teemas kirjutan sellest kuidas suutis pisike linnriik muutuda arvestatavaks sõjaliseks ja majanduslikuks jõuks, mis pani hirmu tundma isegi tollal maailma suurima impeeriumi Pärsia.

Eelistades tugevaid geene

Spartalased on üks parim näide, et eugeenika ehk valikuline aretamine tõstab rassi väärtust. Ainult kõige paremad, tugevamad ja väärtuslikumad said selles riigis lapsi luues sellega tugeva geneetilise aluse rahvuse arenguks.

Vigaselt, alaarenenult ja ebatervelt sündinute laste hinged vabastati piinast ja nad hukati kiirelt kusjuures vanemad olid sellega päri. Selletõttu koosnes ühiskond enamasti elutervetest naistest ja meestest. Inimeste jaoks oli oluline mitte niivõrd üksikisiku heaolu vaid eelkõige riigi ja seeläbi rahvuse heaolu.

Mehed

Tugevate eristamine nõrkadest jätkus ka lapse hilisemeas elueas läbi haridussüsteemi. Spartalasest poisslapse seitsmendal eluaastal võeti ta Agoge süsteemi liikmeks, mis kujutas endast sisuliselt armee eliitkooli või haridusviisi. Lisaks üldise hariduse jagamisele oli Agoge süsteemi peamiseks eesmärgiks kasvatada distsiplineerituid noori, arendada psühholoogilist vastupidavust, ülistada Sparta vägevust ja muuta Sparta poiss eliitsõduriks, kelle sitkusele ja oskustele poleks terves ilmas võrdväärset. Kaheksateistkümnendal eluaastal lõppes parimate ja tugevamate spartalaste haridustee. See oli vanemate ja ka koolilõpetanute uhkeimaid hetki nende elus, sest Agoge süsteemi läbinuid hinnati riigis kõrgelt. Nüüd olid Sparta noormehed osake armeest, mille reservi nad määrati. Sparta mees jäi reservi kuni 60-da eluaastani.

Naised

Vähem on teada tütarlaste kooliteest, kuid teada on, et ka neil läks koolitee sarnast teed pidi nagu poistelgi kuid ilma sõjalise ettevalmistuseta. Ka nendele õpetati üldteadmiste kõrval ka lojaalsust riigile ja rahvusele, enesekaitset ja distsipliini.

Spartalasi julgustati abielluma noorelt ja saama palju lapsi, mille soodustamiseks olid erinevad sotsiaalsed garantiid. Perekond oli riigis vägagi tähtsustatud ja lastetuid pigem pilgati, kui austati. See lõi soodsa pinnase rahvaarvu kasvuks ning tugevate geenide paljunemisele.

Laste saamine aga ei tähendanud, et Sparta naised oleksid jäänu ilma võimalusest teha karjääri. Naistel oli riigis tähtis roll. Spartas oli palju jõukaid ja mõjukaid naisi. Arvatakse, et kuni 35% Sparta valdustest kuulus naistele.

Sparta naised olid vägagi patriootilised, mida kinnitavad andmed, kuidas naised suhtusid riiki häbistanutesse. Naistel oli kombeks enne oma mehe lahingusse minemist ulatada mehele tema kaitsekilp ja öelda: ,,Kas sellega või selle peal.’’ See tähendab, et mees, kas naaseb naise juurde võidukalt koos kilbiga või võidukalt surnult kilbi peal. Kaotades või põgenedes pole mõtet nende juurde naastagi.

Tugevate eelistamine kannab vilja

Sparta rahvaarv oli võrdlemisi väike. Kogu Kreeka rahvaarv arvatakse olevat 7.saj. e.k.r umbes 500 000 inimest.

Võrreldes tollal Kreekas eksisteerinud teisi sarnase rahvaarvuga linnriike arenes tugevaid karme aretusviise kasutav Sparta kiiresti. Riigi sõjaline jõud oli kuulus kogu piirkonnas ning sellele ei olnud võrdset. Aastal 480 e.k. r juhtis Sparta armeeüksus kuningas Leonidase juhtimisel kaitsesõda Kreekas sisstungiva Pärsi vastu. Kuigi sõjas osalesid ka teised Kreeka linnriikide sõdurid juhtis faktilises mõistes kõike ikkagi Sparta. Kreeklaste võit kustutas Pärsia lootused laiendada oma impeeriumi Euroopa sisealadeni.

Järgnevatel aastatel võitlesid Kreeka väikeriigid võimupärast kuid Sparta varjutas kõiki teisi oma ülimuslikuma kultuuri ja sõjaliste saavutuste poolest. Riik suutis purustada isegi Ateena  mereväe(seda peeti tugevaimaks Kreekas)ja laiendas oma territooriumi tungides Pärsiasse.

Kodanikud

Mitte kõik Sparta elanikud polnud kodanikud. Ainult inimesed, kelle esivanemateliin viis Sparta asutajateni võisid olla kodanikud. See kindlustas poliitilise kursi jätkumise.

Langemine

Sparta nõrgenemine algas pärast mitmeid pikki kaitsesõdu, mis elanikkonda kurnasid. Sõjad, kus mitmed koalitsiooniväed riiki ründasid vältasid tihti mitmeid aastaid. Sellegi poolest ei suutnud Sparta väiksusest olenemata võtta võitu kergelt. Alles siis, kui kõik Kreeka ülejäänud asulad liitusid koos Pärsiaga suudeti võita esimesed lahingud, kuid ka neil ei õnnestunud Spartat põlvili suruda. Alles sajandeid hiljem pärast mitmeid kurnavaid sõdu suutis Rooma armee pisikese Sparta võita. Üksi piltlikult kirjutades terve maailma vastu ei ole saanud siiani veel mitte ükski riik.