Euroopa on üks huvitav koht – mitte kusagil mujal pole tehtud selliseid jõupingutusi põlisrahva arvukuse vähendamiseks.
Räägitakse vajadusest olla avatum ja tolerantsem ja, et selle saavutamiseks vaja minevast multirahvuselist ühiskonnast ehk teisisõnu immigratsioonist. Viimase õigustamiseks on enamasti viisid kõik samad. Kirjeldan neid lähemalt. Read more…
“Ma olen elanud Lõuna-Koreas 8 aastat. Tüdrukud aga ei soovi mind, sest olen neeger,” kurdab kohalik Koreas elav aafriklane. “Nad ei soovi minuga tegemist teha, sest olen tumeda nahavärviga ja nad väidavad, et mul on halb lõhn.”
“Ma lootsin, et Obama võit muudab seda ja minusse hakatakse paremini suhtuma, kuid muutunud pole midagi.”
Korea neiud hoolivad rohkem rassihügieenist.
Kasutatud allikas: Seoul Times, 9. Juuni, 2010
“Järsku” ilmusid võimuerakondadega seotud väljaannetesse diskussioonid sellest, kuidas väidetavalt naisi meeletult ahistatakse ja vaja kiiresti hakata ümberkujundama soorolle.
Hakkasin meenutama, kus ma seda varem olen kuulnud ja avastasin, et üllatus-üllatus, Euroopa Parlament, mis paar aastat tagasi tahtis keelustada reklaamid, kus näidati naisi ahju taga küpsetamas(olevat seksistlik), on muretsemas absurdseaduste vähesuse üle.
Ei läinud nädalatki, kui juba kohalikud liberaalpopulistid tulid lagedale Read more…
Teateid tegelikkusest ehk, kuidas süsteem sunnib inimesi end parema statistika nimel arvelt võtma.
“Sa hilined järjekorra tõttu minuti ja sind visatakse üle parda,”ütles tuttav Markus mulle, kui sai TTA teemaks üles võetud. ” Nad teevad kõik, et sa siia enam ei tuleks ja see, kuidas sul läheb neid ei huvita.” Read more…
media.nowpublic
Šveitsis on vasakjõudude ja multikultide poolt teostatav ümberkasvatamine ammu uinutanud kodanike valvsuse ja pehmendanud kontrolli piiriületajate suhtes. Nüüd on aga avastatud isegi liberalide poolt piiriäärsetes piirkondades plahvatusliku kuritegevuse kasvu põhjus, milleks on massiline neegrite sisseränne.
Sealne statistika näitab: iga kuu saabub Itaaliast üle Šveitsi piiri 1000 illegaalset – enamasti kriminaalset – põgenikku, kelledest enamus nigeerlased.
Parlamendisaadik Otto Ineichen toetub vestlusele Itaalia parlamendisaadikuga. “Itaalia ametkonnad kutsuvad Aafrika põgenikke üles Šveitsi edasi sõitma,” sõnas Ineichen väljaandele <<Sonntag>>. Aasta algusest on kuritegevus näiteks Tessin-i piirkonnas oluliselt kasvanud.
“Tolerants ja apaatia on sureva ühiskonna viimased voorused.”
Aristoteles
Poliitkartell kasutab oma “suurte” tegude illustreerimiseks ära registreeritud töötute arvu vähenemist ja väidab, et arvelt maha võetud isikud on leidnud töö ja tööd tuleb pidevalt juurde. Milline on aga tegelik olukord?
Töötus hakkas kasvama märgatavalt juba 2008. aasta viimases kvartalis, mis tähendab, et tuhandetel on ammu lõppenud aeg, kus nad said töötuhüvitist ning juba lähikuudel lõppeb see veel kümnetel tuhandetel. Hüvitise saamise lõppedes kaob paljudel automaatselt ka soov ja eriline mõte olla töötuna arvel ning bürokraatiakoridorides kakerdada. Kuigi Töötukassa(TTA) väitel said suur osa neist ka tööle oli see väide osaliselt taotuslik, sest TTA-l olid selle kohta poolikud andmed. Read more…
Enne valimiskaotust Ungari vaimistel suutsid kartellipoliitikud oma välismaiste analoogide eeskujul läbisuruda seaduse, mis keelas neutraalsetel või ametliku versiooniga mittenõustuvatel jõududel uurida Holocausti ja edastada selle kohta andmeid. Seda otsust tervitasid mitmed “represeeritute” huve kaitsvad organisatsioonid sh Saksa raudtee kohtusse andnud inimeed, kes nõuavad kompensatsiooni, sest väidetavalt kasutati nende raudteeliipreid represseeritute vedamisel.
Nüüd on aga avastatud seaduses ametniku tähelepanematuse tõttu tekkinud viga, mis muudab seaduse pilkeobjektiks. Nimelt seisab seaduses: “2.§ Seadus hakkab kehtima 30 päeva pärast selle väljakuulutamist, sellele järgneval päeval kaotab see kehtivuse.” Read more…
Ungari "paremäärmuslased."
“Ungarlaste tulevik: legaalne sõit ajalooliste proportsioonidega.” Just nii kirjeldas Ungari valimiseelseid meeleolusid Profil Onlinevihjates valimiseelsetele küsitlustulemustele Ungaris, mille kohaselt saavad paremjõud 2/3 kõikidest häältest.
Rahvuslikule Jobbik-ule(tõlkes: paremad)ennustatakse koguni 18% kõikidest häältest, mis on tugev näitaja. Selline näitaja on juba üleskütnud liberaalid, kes peavad tõdema, et nende laimukampaaniast, parempoolsete tagakiusamistest ja hiiglesummade kulutamisest valimiskampaaniale pole piisavat kasu olnud. Read more…
Ära lase taas liberaalpopulismil oma aju mürgitada ja endaga mängida.
Kui mõni aeg tagasi kõneles Arengufondi nõukogu juht Raivo Vare riigikogule meetmetest, mis hädavajalikud töötusega võitluseks, siis kuulas teda peaaegu tühi saal. Isegi muidu agarat opositsiooni esindas vahest 4 liiget. See näitab selgelt, et võimuparteide prioriteet pole töötusega ega vaesuse kasvuga võitlus.
Samal ajal kinnitavad liberaalpopulistid järjekindalt iga kord, kui agaralt nemad võitlevad kasvanud vaesusega. Ka buumiaasta andmete kasutamine oma töö kinnituseks pole neil häbiasi, kui meenutada H.Pevkuri 2008.aasta andmete kasutust 2010. aastal Haigekassat puudutavatele küsimustele vastates(allikas: Õhtuleht).
Hiljutised saginad parlamendiparteides näitavad, et liberaalpopulistid tegelevad juba valimismistumisega järgmise aasta valimisteks. See tähendab neilt peagi saabuvaid kauneid lubadusi, mille najal sõita. Juba EP valimistel kõlasid laused nagu” Tööd Eestile” jms, kuid ühtegi tegevuskava selliste ilusate soovide ellu viimiseks tehtud neil pole.
Praegu sisuliselt puudub parlamendis partei, mis seaks rahva ühtsuse ja heaolu kõrgemale suurkorporatsioonide tahtest. Küll aga on selline partei olemas ja võimalus inimestel ta sinna viia.
Mitmetesse foorumitesse ja väljaannetesse on imbunud mitmeid nö sallivustööliseid, kes näevad enda ülesandena inimeste hinnangute muutmist. Nende meetodid on alati samad – provoteerivad. Need nn sallivustöölised proovivad tihti jätta endast vähemalt algul erapooletu mulje ja kutsuvad üles inimesi osalema erinevate provokatiivse sisuga teemadel või siis söödavad inimestele ette provokatiivseid tekste lootmaks tekitada diskussiooni, mis tolerastlikud ideed peale jätaks. Need teemad puudutavad näiteks homoabielude legaliseerimist, “probleemset” rassismi, multikulturistlike praktikaid, kombetust või muid anomaaliaid.
Kui teema on loodud, siis oodatakse eelmainitud teemadel sõnavõtte. Tolerastlikute vaadetega mittenõustujaid asuvad sallivustöölised ründama, proovides neid näidata eelkõige ebaharitutena ja kui see ei õnnestu, siis kõigevihkajatena või isegi skisofreenikutena. Sellisel juhul kumab enamasti nende tekstidest läbi massiivne demagoogia, kus võetakse sõna teemadel, millest neil endal tihti sügavamad teadmised puuduvd või on pinnapealsed(näiteks koolist meelde jäänu), esitatakse vale väiteid, kasutatakse pooltõdesid, rõhutatakse mingit pooltõde, esitatakse vigaseid fakte, et luua peedistatavale mulje nagu teaks “õilis” tolerast temast rohkem.
Kes on need sallivustöölised? Enamasti on tegu vasakpoolsete marksistidega, kuid on ka liberaalmoega kaasajooksikuid, kellest suurem osa naised ja rõhuvad asjaoludele nagu USAs, Rootsis, vm riigis on ju nii nagu nemad väidavad. Nende kohaselt peavad vihkaja eestlased muutuma, et jõuda multikulturistlikusse paradiisi, rahvaste perre või vennaskonda. Siis olevat kõik hästi. Selline tegevus on eelkõige puberteediealiste puhul võimeline toimima, kuid ka seda hetkeni kuniks tuleb keegi, kes demagoogia läbi näeb ja selle purustab.
Ajal on kombeks ringiratast käija ja taas end korrata, sest kunagi pole tahetud piisavalt kehtestada kestvat süsteemi. Eesti on taas jõudnud liberaalsesse faasi.
Oma sisult pole liberalism muud, kui eelkäinud markstlikku klassivõitluse pehmendatud variant. Liberalism väitis end olevat indiviidi vabastaja. Tegelikkuses on aga selline süsteem riigis läbikukkunud. Oma võimu kasutades on näidanud “rahva esindajad” end kui korporatiivtulnukate(välismaa suurfirmad, ärimehed) tööriistana, müües maha mitmeid riigi jaoks üliolulisi objekte nagu näiteks Eesti Telekom. Selline individualism ja terviklikkust halvav süsteem ei saa pikalt eksisteerida, mida on ka täna näha. Individualistlike praktikate õigustamine on valitsevad populistid pannud võõranduma rahvast. Nende jaoks on muutunud rahva osad spekulatsiooni objektideks, laenuvõtmise õigustamine on asendunud nüüd õngeläinute karistamisega ja oma inimeste massilist väljarännet käsitletakse kui ebaolulist sündmust. Selline süsteem on ettemääratud hukule, kuid sellegi poolest ei näe me parlamendist sellist jõudu, kes lähtuks tervikikkusest, koostööst ega rahvaühtsusest. Täna pakuvad seda ainult rahvuslikud jõud.
Aastate jooksul oleme näinud mitmeid rahvuslikke organisatsioone, milledel kõigil üks sündroom – killustatus. See peab muutuma! Pidevad kemplemisest on tootnud vastasseisu omade vahel ja kelle kasuks?
Eesti Ekspress kirjutas: “ Kapo lõpetab uurimise 2008. aasta lõpus kedagi kohtu alla andmata. Tartu rahvuslik rakuke on liikmete omavaheliste tülide ja riikliku surve tõttu lagunenud, mis oligi võimude eesmärk.”
Klikka suuremaks!
Edaspidi tuleb lähtuda koostööst toomaks riiki uut tahtejõudu. Kõiki koostööst keeldujaid tuleb ka vastavalt jahedalt kohelda. Saadan vast hiljemalt Märtsis laiali omapoolsed ettepanekud. Seniks aga valmistuge võitluseks!
On olemas kaks varianti: elusa ja surnu oma. Meie ülesanne on valida elusa oma.
Tuleviku määravad need, kellel on suurim tahe!
Selline tundub olevat võimukandjate moto.
Liberaalpopulistid on palju rääkinud, et tööpuudus on probleem ja selle vastu võideldakse. T. Rõivas tõi lagedale lausa suure teo: riik on loonud juba tervelt 190 töökohta. Ajakirjanduse vahendusel räägitakse, kuidas otsitakse uusi lahendusi ja rügatakse tööl.
Tegelikkuses on aga tehtud idiootseid mkasutõtetusi, mis tulusid kasvu asemel hoopis langetnud on. Kõige lihtsam näide on siin FIEdega käitumine, sest just neile suruti kaela maksud, mida enamus maksta ei suuda. Ka siin on töökohtade ja ettevõtlikuse kadu. Ka ettevõtte alustamistasu on tõstetud tasemeni, mis paljusid eemale peletab. Täna on olukord, kus FIEd on kadumas ja ettevõtteid juurde ei teki.
Inimestele julgustuse andmiseks ja paljude töötute aktiviseerimiseks ja ettevõtluskeskkonna turgutamiseks on kasulik teha järgnevat :
1.) Langetada FIEde maksukoormust kordades, mis täna on hädavajalik ja säilitaks riigile seda tüüpi maksubaasi.
2.) Kaotada või vähenda omaosaluse suuruse nõuet, mis tarvilik ettevõtte loomiseks.
3.) Säilitada töötuhüvitis inimestele ka siis, kui nad leiavad miinimumpalgaga töökoha ning vabastada 4 kuud töötu olnud inimene vähemalt aastaks sotsiaalmaksust. Viimasega riigile kahju ei kaasne, sest töötult naguinii makse eriti ei laeku.
Ka piiratud võimaluste korral on võimalik inimesi aidata aga siin on ilmselgelt küsimus tahtmises.
Riigikogu ja valitsus, kes eirab rahva vajadusi ja seab ennast kõrgemale rahvast, ongi ebademokraatlik ja diktaatorlik. Hirmutamine, kas tahate diktatuuri, kõlab väga diktaatorlikult.
Tegelikkuse eitamine on probleemide eest põgenemine. Praegune tegelikkus on üle 100 000 töötu, üle 500 000 inimese, kes on materiaalsetes raskustes, ebastabiilne maksukeskkond, ebakindlus tuleviku ees nii tööandjatel kui töövõtjatel, elanikkonna suur laenukoormus, halb läbisaamine naabritega, usaldamatus riigikogu ja valitsuse vastu.
Üle ühe kolmandiku kogu rahvastikust ehk iga kolmas eestimaalane on raskustes ja ennustatakse selle arvu kasvu. Konstateeritakse ainult fakti. Praegused meetmed tööturu elavdamiseks pole Read more…
BNP kogub jõudu
TREVOR PHILLIPS sattus hiljuti tõelise küsimusterahe alla seoses tema osalemisega valitsuse valvekoera ridades.
Phillips, Briti Võrdsuse ja Inimõiguste Komisjoni juht, sundis alluvaid leidma viise BNP sanktsioneerimiseks.
Insaiderid komisjonist kinnitavad, et kolmel regionaalsel juhil kästi otsida mustadest või aasilastest agente, et need läheneksid BNP nõunikutele ja esitaksid prportsioonis kaebuseid volikogu teenuste kohta.
Samuti kästi regionaalsetel juhtidel otsida agentprovokaatoreid etniliste vähemuste hulgast, kes taotleksid BNP liikmestaatust.
Mõlemal juhul oli komisjoni eesmärk koguda(või luua)tõendeid BNP rassismi kohta ja nagu teame kasvas juhtum üle suureks kohtuasjaks.
Üks Briti Võrdsuse ja Inimõiguste Komisjonist lahkunud töötaja, Kay Hampton, väidab, et Phillipsi töö sobiks rohkem poliitilise organisatsiooni etteotsa mitte aga inimõiguste organisatsiooni juurde.
Phillips on tugevalt seotud ka Labor Party-ga ja on oma tegevust tänaseks tunnistanud.
BNPle mõjus sellise intsidendi ilmsiks tulek aga veelgi populaarsust kasvatavana.
Allikad: David Leppard, Times of London ja NSB
Värsked kommentaarid