Arhiiv

Posts Tagged ‘Ansip’

Kunstist

4. mai 2011 Kommentaarid kinni

Tänapäeval kiputakse nimetama kunstiks mistahes kriipseldust.  Kunstnikud on tänu sellele muutunud tavainimese silmis mingiks veidrikuks, kes elab omas kiiksuga maailmas.  See on omane modernismile, kus otsitakse pidevlt midagi ebatraditsioonilist ja tihti võtab sedalaadi “kunst” perversuste kujutamise vormi. Aga mitte alati pole see nii olnud. Mitte alati pole igat ajupeeretust kunstiks tituleeritud.

Üks suurepärane arhidektuuriliste suursaavutuste periood sai alguse Albert Speeri loominguga 1930-datel aastatel.

Peale segadusaegu sai 1930-datel hoogu parima aaria(õilsate – sanskriti) kunsti taasloomine ja selle ületamine. Speer oli arhidekt, kes lõi ühed kolmekümnendtate kuulsaimad projektid, nagu näiteks Berliini Olümpiastaadium, Zeppelini plats jpt imelised tööd. Aga tema kõige silmapaistvamad tööd(plaanid paraku reaalsuseks ei saanud.  Kuulsaim töö on kindlasti Berliini superdome, mis pidi oma suuruselt ja olemuselt ületama kõiki teisi hooneid.

Tasub lõpuni vaadata.

Speeri tööd oli arhidektuurilised tippsaavutused, mida oleks rumal kunsti alla mitte liigitada. Aga mitte ainult Speer polnud tollase aja pärl, vaid oli ka teisi. Kadunud hiigelaegade ausse tõus ja soov seda korrata oli üldlevinud. Jääb vaid loota, et peagi kukub praegune modernistlik võim ja ausse  tõusevad kadunud väärtused. Selleks tuleb rahvale anda suurim visioon, mida ta eales kohanud.

Albert Speer oli ka sõjandusminister, kelle valitsusaja üheks suursaavutuseks oli tööstuse efektiivsemaks muutumine.

Alternatiivi suur võimalus anda poliitkorrektsetele vastulöök

21. juuli 2010 6 kommentaari

Klikka suuremaks ja loe. Foto:itnurk.com

“Ajaleht kaotas kaks kolmandikku lugejatest.” Sellist tõde peavad tunnistama üha rohkem süsteemimeedia välljaandeid. Lehetellijate hulk on näitamas langustrendi juba aastaid ja seda eriti nooremate inimeste internetiharjumuste tõttu. See on pannud paljud neist valiku ette, kas muuta kodulehe uudistele ligipääs tasuliseks või muuta nende ilmumine hilisemaks. Kumbki variant ei ole Read more…

Illusioonid varisevad

12. juuni 2010 Kommentaarid kinni

Rahvusvaheline Majandusuuringute Keskuse juht Douglas McWilliams hoiatab üha tõenäolisemat tsenaariumit – euro hukku.

“See on peaaegu paratamatu, et euro laguneb lõplikult. Kui kaua see aega võtab? Võimalik, et lähema 5-10 aasta jooksul.”

Euro päästmiseks tuleb aga maksta kokku sadu miljardeid, mille juhtumine on küsitav ning euro pääsemine on võimalik juhul, kui hiigelvõlgadega  riigid tsoonist kas Read more…

Poliitprostituudid taas tegelemas pseudoprobleemidega: viiakse “isandate” käsul sisse sookvoodid

6. juuni 2010 Kommentaarid kinni

“Järsku” ilmusid võimuerakondadega seotud väljaannetesse diskussioonid sellest, kuidas väidetavalt naisi meeletult ahistatakse ja vaja kiiresti hakata ümberkujundama soorolle.

Hakkasin meenutama, kus ma seda varem olen kuulnud ja avastasin, et üllatus-üllatus, Euroopa Parlament, mis paar aastat tagasi tahtis keelustada reklaamid, kus näidati naisi ahju taga küpsetamas(olevat seksistlik), on muretsemas absurdseaduste vähesuse üle.

Ei läinud nädalatki, kui juba kohalikud liberaalpopulistid tulid lagedale Read more…

Saksamaa rahvuslased koondumislaua taga

5. juuni 2010 Kommentaarid kinni

Saksamaa on punapopulistide võimu ajal teinud tõelist vähikäiku: riigis on miljoneid töötuid, valitsus on maksnud miljardeid eurosid kahtlastes suundades, Kreeka abistamisotsuste tõttu surve all kogu finantsstabiilsus, süsteemi vastaseid kiusatakse taga jne. Sellest on aga kõrini paljudel ja olukord sunnib eelkõige rahvuslasi koondumisele. Read more…

Süsteemi nipid

5. juuni 2010 Kommentaarid kinni

Teateid tegelikkusest ehk, kuidas süsteem sunnib inimesi end parema statistika nimel arvelt võtma.

“Sa hilined järjekorra tõttu minuti ja sind visatakse üle parda,”ütles tuttav Markus mulle, kui sai TTA teemaks üles võetud. ” Nad teevad kõik, et sa siia enam ei tuleks ja see, kuidas sul läheb neid ei huvita.” Read more…

Mõjukas majandusleht ZDF: Ka Eesti siseneb õudustemajja

13. mai 2010 Kommentaarid kinni

Unustage ära 10 miljardit ja unustage 20 miljardit, mille võime olla sunnitud oma majandusedu hinnaga tänu eliidiprojektile välja maksma, sest järgmine löök tuleb selline, mis isegi sajad tuhanded Eesti loomise ja edu nimel surnud hauas nõutusest ringi pöörama võib panna – Hispaania. Read more…

Nüüd on see siis öeldud

7. mai 2010 Kommentaarid kinni

Hiljuti lõppenud majandusfoorumil(allikas: E24) esitletud visioonid näitasid selgelt, et riigi seniste poliitikasuundadega jätkata ei saa.

Suhtumine, et riik on kõigest seadustevormija ega pea omama mingitki rolli majanduselu kujunemisel sai võimurite lootustest hoolimata tagasilööva hinnangu osaliseks. Mitte tegutsemise juhul ootavat riiki paigaltammumine. Järgmine majandusteemaline kirjutis NSBs keskendubki alternatiivlahendustele.

Keskiga pole siin mingit pistmist, pilt valmis varem …

Need vajalikud hanked …

5. mai 2010 Kommentaarid kinni

Ajateenijate väljaõpe suure surve all ja kannatab, KV sõidukitele pandud suuremad sõidupiirangud, vajalikku tehnikat hankida ei saa, välismissioonid kurnavad KV eelarvet – need on asjad, mis ilmsestavad tänase Kaitseväe olukorda.

Sellegipoolest otsustas kaitseminister Aaviksoo anda meie kaitseseisukohast “üliolulisele” piraadimissioonile “meie” panus, mille teoks saamist ennustasin siin juba paar kuud tagasi, kui avalikustati riigikaitse mõistes praktiliselt null väärtust omav kaatrihange. Read more…

Seltsimehed viisidki meid parima 5 hulka

2. mai 2010 Kommentaarid kinni

Ura, tovarištši! Seltsimehed riigitüüridel saidki lubatuga hakkama, sest oleme 5 parima seas – töötuse tasemelt.

Eesti on töötuse osas Euroopa Liidu riikidest neljandal kohal, märtsis oli töötuse tase meil 15,5%. Tegelik seis on 20% lähedal, tuhanded lahkuvad riigist. Kuigi meile kinnitatakse võimu poolt, et selle taga on ülemaailmne kriis, on enamuses järelvalvet teostavatel riikidel töötuse tase alla 10%, mis näitab, et siine võim pole oma ilustamistele vaatamata kriisiga hästi hakkama saanud. Ka Tsehhis ja Poolas oli buumi ajal sarnane majanduskasv, mis meilgi, kuid kriisieelne ja -järgne käitumine on olnud neis riikides selline, et riikides on null kasv mitte 15-20% majanduslangus nagu meil. Read more…

TTA numbrite vastuolu tegelikkusega

27. apr 2010 Kommentaarid kinni

Poliitkartell kasutab oma “suurte” tegude illustreerimiseks ära registreeritud töötute arvu vähenemist ja väidab, et arvelt maha võetud isikud on leidnud töö ja tööd tuleb pidevalt juurde. Milline on aga tegelik olukord?

Töötus hakkas kasvama märgatavalt juba 2008. aasta viimases kvartalis, mis tähendab, et tuhandetel on ammu lõppenud aeg, kus nad said töötuhüvitist ning juba lähikuudel lõppeb see veel kümnetel tuhandetel. Hüvitise saamise lõppedes kaob paljudel automaatselt ka soov ja eriline mõte olla töötuna arvel ning bürokraatiakoridorides kakerdada. Kuigi Töötukassa(TTA) väitel said suur osa neist ka tööle oli see väide osaliselt taotuslik, sest TTA-l olid selle kohta poolikud andmed. Read more…

Ajalugu: kurjad valged ei püüdnudki neegreid orjadeks, väidab avalikustatud materjal

26. apr 2010 1 comment

Pilt: Arvutikaitse

“Jookske, valged tulevad!”

Me kõik oleme kuulnud jubedatest euroopa rassistidest, kes vaesed mustad inimesed vägivalla ja hirmuga orjadeks püüdsid ja siis tööle sundisid. Sellest on tehtud filme, et emotsioonipuhangus vaataja läbi nutu mõtleks nende kohutavatele kannatustele ja vihkaks neid euroopa rassiste.

Vaikselt avalikustatud materjalid Aafrikast ja mujalt  aga kinnitavad, et nii must ja valge nagu meile seni räägitud asjad ikka ei olnud. Tuleb välja, et neegrid ise mängisid vägagi suurt rolli nende orjade hankel, sorteerimisel ja müügil kui ka transpordiks ettevalmistamisel. Faktid kinnitavad, et orjakaubandus Aafrikas toimus ammu enne kui kolooniad neid orje kasutama hakkasid. Aafrikas oli mitmeid orjadega kaubitsevaid riigikesi nagu Asante, Mbundu jt. Seega, kui aus on kogu süü veeretamine ühtede kaela?

Allikas: Henry Louis Gates, Jr., New York Times

Categories: Ajalugu Sildid:, , , , , , , , , ,

Paet lubas taas miljoneid eestimaalaste raha võõrastele

26. veebr 2010 Kommentaarid kinni

Alles hiljuti saatis Välisministeerium miljoneid kroone taaskord nn vältimatut abiraha aafriklastele, et taaskord oma humaansust maailmale tõestada. Nüüd on lubanud Paet kohe peale “emandaga”, USA asekaitseministriga kohtumist taas eestimaalaste raha Afganistani. See tähendab miljoneid lisakroone niigi enam kui 200 miljonilisest aastapanusest, mille teeb Kaitseministeerium.

Samal ajal on Eestis kümneid tuhandeid näljapiiril elavaid inimesi, keda sõnakuuleliku Paeti Aafrikasse, Afganistani jm saadetavate rahadega aidata võiks.

“Statistikaameti andmetel tuli mullu neljandas kvartalis majanduslikult toime alla poole 15–74-aastasest elanikkonnast.” . Ajal, kui käputäis katku ajal pidu peab, näeb enamus rahvast vaeva, et toime tulla.

Ihnurite võim tuleb kukutada!

Veelkord üritustest 24. Veebruaril

23. veebr 2010 Kommentaarid kinni

Ühtsus on jõud.

Supiköök Tartus

(18.02.2010) ERSP Tartu piirkond korraldab EV aastapäeval, 24. veebruaril algusega kl 17 protestipiketi nimetusega: “Ärge mõnitage puudustkannatavaid rahvuskaaslasi!” Tartus, Vanemuise teatrimaja lähedal (kaubamaja vastas haljasalal). Kohapeal tegutseb “Teise Eesti supiköök”, kus kohaletulnuile pakutakse maitsvat hernesuppi.

(18.02.2010) ERSP juhatus saatis kõigile riigikogu liikmetele järgmise sisuga elektronkirja: “Rahvaasemik! Ära mõnita puudustkannatavat rahvast! Boikoteeri “pingviinide paraadi” – nii näitad oma solidaarsust hätta sattunud rahvuskaaslastega!”

Rahvakoosolek Tallinnas

(18.02.2010) ERSP Tallinna piirkond ja Tallinna Rahvuslaste Klubi korraldavad 24. veebruaril Tallinnas Tammsaare pargis algusega kl 12 kõnekoosoleku. Sõna võtavad ühiskonnas tuntud rahvusmeelsed inimesed. Ootame arvukat kohaletulekut! Võtkem kaasa riigilipud!

Kelle eest seisab tänane poliitik?

9. aug 2009 Kommentaarid kinni

GetAttachment1Alates Vabariigi taaskehtestamisest kui meie majandus lagunes koost ja tuli asendada ,,uue, õilsa ja eduka’’ kapitalismiga on meie rahvas olnud tunnistajaks, kuidas paberikontsernid nende vaesumisest kasumeid lõikavad. Siinkohal on kõige suuremad kasumilõikajad ja rahvaorjastajad on need, kes tootmiselt tuleva kapitali teenimiseks pole sekunditki nö labidat käes hoidnud. Miks on see nii?

Alates meie majanduse taasloomisest 1991.aastal, kui pidime rahvana tegema jõupingutusi enesele töö ja leiva kindlustamiseks, on meid käsutanud intress.

NB! Vaata ka teksti lõpus olevat pilti.

Selleks, et tagada kapitalistlikus majandusmudelis kiirem areng soovisid paljud importida riiki väliskapitali. Import toimus aga peamiselt läbi intressirikka laenu, mille najale kapitalism on loodud. Intress hakkas määrama meie rahva ja riigi elukorraldust, aega kui tuli tasuda laenu tagasimakset, töötasu ja tööhulka, mis läheb iga kuu välismaalase taskusse. Võiks ju arvata, et maksad eraisikuna või riigina võetud laenu ära ja siis on kõik hästi aga reaalsus on aga hoopis midagi muud. Põhjusel, et sissetulekute hulk on muutuv aga laenumakse suurus on püsiv, on paljudel tulnud võtta veel täiendavaid laene selleks, et maksta tagasi esimest. Nii ongi tihti, et ühe laenumakse tagasimaksete lõppedes võib laenuvõtjal eluspüsimiseks olla kaelas veel teine või kolmaski laen, mida ta maksma peab.

Kapitalism on pidev laenutsirkulatsioon, kus suurim kannataja on tööline aga suurim kasumivõtja on laenuandja. Read more…

Riigikaitse pole kokkuhoiu koht!

27. apr 2009 Kommentaarid kinni

Väited nagu oleks vajaliku relvastuse hankimine Eestile ülejõu käiv on Eesti poliitikute argipäev. Tegelikkuses on see üks suur jama, mida kohe ka tõestan.

Stinger

Stinger

Kerge ülevaade senisest arengust

Jätkem hetkel kõrvale praegune majandusseis ja keskendugem rohkem KV arengule kogu taasiseseisaja vältel. Alustan 1990ndatest aastatest, kui kaitsekulutused olid ligi 1% SKTst, mis tähendas meile seda, et KV koosnes ainult jalaväeüksustest, mis omakorda tähendab, et KV oli võimeline pidama ainult lühiajalisi viivituslahinguid. Riigikaitse jaoks üliolulised relvastusliigid hakkasid tekkima alles hiljuti, kui eraldati selleks pisut rohkem raha, kuid ka täna on enamus vajalikust puudu. Read more…

Taas loobitakse tuulde rahva raha

16. apr 2009 Kommentaarid kinni

Foto: Delfi

Niigi ülipiiratud eelarvega Kaitseministeerium ostab suure tõenäosusega Agusta Westland koptereid, mille kasutegur Eesti enda kaitsmisele on null, sest sõjaolukorras lastaks sellised transpordi helikopterid kiiresti alla, kui puudub riigil arvestatav õhuturve nagu Eestil täna.

Arvestades fakti, et toimus suur eelarvekärbe(ja tulemas lähitulevikus uus) on selge, et tegemata jäävad ülitähtsad investeeringud saavad nüüd veel ühe põntsu, sest ebavajalikud kopterid kulutavad olemasolevast eelarvest liialt suure osa ja seda kõikke selleks, et saaks Afganistanis Airborne Rangereid mängida.

Riigijuhid on ehitanud KV üles mitte rahvuslikkusel, kodumaa armastusel ega kodumaa kaitsmisel põhinevaks, vaid KV on kujundatud missioonil käivaks üksuseks, mis peab valmis olema jooksma lahingutandrile igakord, kui USA kutsub.

Samal ajal, kui Venemaa on muutmas oma armeed selliseks, mille ülesehitus teeb ta sobivaks just piiriäärsete konfliktide lahendamiseks, mille esimest katsetust nägime Gruusias 2008 siis suhtuvad Eestis paljud kaitsestrateegiasse nagu tegi seda Kuiveit, kelle armee purustati Iraagi poolt ülikiirelt. Vahe Eesti ja Kuiveidi vahel on selles, et Kuiveidil on ühed maailma suuremad naftavarud ja selle tõttu neid ka USA poolt kaitsma asuti.

Suhtumine enne ikka veoautod, kopterid, plastmasspaadid ja siis võibolla kui raha üle jääb ka natuke relvastust meie riiki ei kaitse nagu ei tee seda ka lahkhelisid täis NATO.

,,Süve­ne­va ma­jan­dusk­rii­si tin­gi­mus­tes oleks en­nat­lik loo­ta, et äs­ja teh­tud 676 mil­jo­ni kroo­ni suu­ru­ne kait­se­ku­lu­tus­te kär­be jääb vii­ma­seks. Kait­se­ku­lu­tus­te vä­hen­da­mi­ne 1,75 prot­sen­di­ni ko­gu­too­dan­gust tä­hen­dab eel-kõige inf­rast­ruk­tuu­ri in­ves­tee­rin­gu­te ja han­ge­te vä­he­ne­mist. Sää­ras­tes tin­gi­mus­tes ei peaks kop­te­ri­te to­pelt­han­keks ruu­mi jät­ku­ma. Es­ma­se ise­seis­va kait­sevõime võtmeküsi­mu­sed nõua­vad jär­jest suu­re­mat tä­he­le­pa­nu, sest Lä­ti ja Lee­du sõja­lis­te ku­lu­tus­te kär­pi­mi­ne um­bes 1–1,1 prot­sen­di­ni SKT-st an­nab pa­ra­ku mär­ku ko­gu Bal­ti­ku­mi sõja­li­sest nõrku­sest ja vä­he­sest kait­se­tah­test,” avaldas Leo Kunnas arvamust EPL portaalis.