Ajal on kombeks ringiratast käija ja taas end korrata, sest kunagi pole tahetud piisavalt kehtestada kestvat süsteemi. Eesti on taas jõudnud liberaalsesse faasi.
Oma sisult pole liberalism muud, kui eelkäinud markstlikku klassivõitluse pehmendatud variant. Liberalism väitis end olevat indiviidi vabastaja. Tegelikkuses on aga selline süsteem riigis läbikukkunud. Oma võimu kasutades on näidanud “rahva esindajad” end kui korporatiivtulnukate(välismaa suurfirmad, ärimehed) tööriistana, müües maha mitmeid riigi jaoks üliolulisi objekte nagu näiteks Eesti Telekom. Selline individualism ja terviklikkust halvav süsteem ei saa pikalt eksisteerida, mida on ka täna näha. Individualistlike praktikate õigustamine on valitsevad populistid pannud võõranduma rahvast. Nende jaoks on muutunud rahva osad spekulatsiooni objektideks, laenuvõtmise õigustamine on asendunud nüüd õngeläinute karistamisega ja oma inimeste massilist väljarännet käsitletakse kui ebaolulist sündmust. Selline süsteem on ettemääratud hukule, kuid sellegi poolest ei näe me parlamendist sellist jõudu, kes lähtuks tervikikkusest, koostööst ega rahvaühtsusest. Täna pakuvad seda ainult rahvuslikud jõud.
Aastate jooksul oleme näinud mitmeid rahvuslikke organisatsioone, milledel kõigil üks sündroom – killustatus. See peab muutuma! Pidevad kemplemisest on tootnud vastasseisu omade vahel ja kelle kasuks?
Eesti Ekspress kirjutas: “ Kapo lõpetab uurimise 2008. aasta lõpus kedagi kohtu alla andmata. Tartu rahvuslik rakuke on liikmete omavaheliste tülide ja riikliku surve tõttu lagunenud, mis oligi võimude eesmärk.”
Klikka suuremaks!
Edaspidi tuleb lähtuda koostööst toomaks riiki uut tahtejõudu. Kõiki koostööst keeldujaid tuleb ka vastavalt jahedalt kohelda. Saadan vast hiljemalt Märtsis laiali omapoolsed ettepanekud. Seniks aga valmistuge võitluseks!
On olemas kaks varianti: elusa ja surnu oma. Meie ülesanne on valida elusa oma.
Tuleviku määravad need, kellel on suurim tahe!
Like this:
Be the first to like this post.
Värsked kommentaarid