Lõdva rändepoliitika tõstmas ohtu riigis

Parandatud!

Eestist pärit rumalate naiste kergemeelne naitumine eksootilistega on ammu ületanud riigipiire – nii Iirimaal, Küprosel, Austraalias ja Põhjamaades on olnud teemks siit maalt pärit neidude “kangelasteod” toomaks murjameid nende riiki. Iirimaal oli balti kangelannade tõttu üleval isegi seadusemuudatuse idee, pärast asja jõudmist meedia tähelepanu alla.

Väljavalitud “printsile” tihti järgnevate pereliikmed kujutavad endast aga ohtu. Fiktiivabielude jms seotud tagajärgede eest on isegi KAPO hoiatanud, sest mõtlematutega on naasnud ka radikaalseid islamiste.

Illusioonid varisevad

Rahvusvaheline Majandusuuringute Keskuse juht Douglas McWilliams hoiatab üha tõenäolisemat tsenaariumit – euro hukku.

“See on peaaegu paratamatu, et euro laguneb lõplikult. Kui kaua see aega võtab? Võimalik, et lähema 5-10 aasta jooksul.”

Euro päästmiseks tuleb aga maksta kokku sadu miljardeid, mille juhtumine on küsitav ning euro pääsemine on võimalik juhul, kui hiigelvõlgadega  riigid tsoonist kas

Aruanne: Süsteemil heitunutest hea meel?

Majandus- ja kommuni-

katsiooniministeeriumi aastaaruanne sisaldab endas selgeid viiteid võimude edasisele tegevusele.

Sellest selgub, et riik olukorra stabiliseerimiseks lisameetmeid ette ei võta ja asjadel lastakse omasoodu edasi langeda. Silma hakkas aga üleüldine ükskõiksus olukorra tõsiduse suhtes.

“Olukord on suurepärane [...]  Tööpuudust vähendab osaliselt  pikemaajaliste töötute loobumine aktiivsest töö otsimisest ning heitunuks muutumine, mis suurendab mitteaktiivsete inimeste arvu ja langetab töötust.”

Saksamaa rahvuslased koondumislaua taga

Saksamaa on punapopulistide võimu ajal teinud tõelist vähikäiku: riigis on miljoneid töötuid, valitsus on maksnud miljardeid eurosid kahtlastes suundades, Kreeka abistamisotsuste tõttu surve all kogu finantsstabiilsus, süsteemi vastaseid kiusatakse taga jne. Sellest on aga kõrini paljudel ja olukord sunnib eelkõige rahvuslasi koondumisele.

Teiste tehtud maksud saatanast, aga enda omad Issanda õilsus?

Ehk teisisõnu: kuidas juhtida tähelepanu oma hiigelvigadest eemale?

Eelarve on ebaefektiises seisus. Isegi nii ebaefektiivses seisus, et mõningail hinnangul ei jätku senise

Kuidas hävitada (poliitilisi) vastaseid?

Süsteem on olnud kaval: üliolulised seadusaktid, mis mõjutvad tugevalt kogu riiki, on esitletud rahvamassile kui pisikesi ja üldplaanis väheolulisi. Olgu selleks siis Lissaboni lepe, mille olemusest saadi teada alles peale selle ratifitseerimist parlamendis, või kohtuid puudutav seadusemuudatus, mis suurendab poliitkartelli võimalusi suruda läbi endale meeldivaid otsuseid.

Pole enam haruldus, et peale läbisurutud reforme saab isiku süüdi mõista ka siis, kui tõendid pelgalt oletuslikud ehk kaudsed. Seda siis, kui sellel on taga piisav poliitiline tahe.

Mõjukas majandusleht ZDF: Ka Eesti siseneb õudustemajja

Unustage ära 10 miljardit ja unustage 20 miljardit, mille võime olla sunnitud oma majandusedu hinnaga tänu eliidiprojektile välja maksma, sest järgmine löök tuleb selline, mis isegi sajad tuhanded Eesti loomise ja edu nimel surnud hauas nõutusest ringi pöörama võib panna – Hispaania.

Baltikum haaratakse igal juhul

Venemaa mängib targalt samal ajal, kui teised uinuvad. Viimastel aastate sammud on märgatavalt suurendanud riigi mõju piiridel – Kashastan, Gruusia, Ukraina, Valgevene on tõmmatud selgelt mõjusfääri ja seal, kus ei saa relvadega, lüüakse majandushoobadega.

Venemaa kavandatavad tuumaelektrijaamad Kaliningradi ja Leningradi oblastisse pole suunatud sisetarbimisele, sest nende tootmismahud ületavad kordades sealse siseturu vajadused. 1200 MW Kaliningradi tuumaelektrijaam on Venemaa endi allikate sõnul suunatud baltikumi turu haaramiseks ehk siis sõltuvusse viimiseks, sest baltikumi energeetikamured on vana uudis. Kaliningradi tuumajaam on leidnud huvi Itaalia valitsuses, kes nõustunud projekti ka toetama.  Kõigi eelduste kohaselt valmib jaam 2016. aastal.

Ka Ungaris ennustatakse rahvuslastele tugevaid tulemusi

Ungari "paremäärmuslased."

“Ungarlaste tulevik: legaalne sõit ajalooliste proportsioonidega.” Just nii kirjeldas Ungari valimiseelseid meeleolusid Profil Onlinevihjates valimiseelsetele küsitlustulemustele Ungaris, mille kohaselt saavad paremjõud 2/3 kõikidest häältest.

Rahvuslikule Jobbik-ule(tõlkes: paremad)ennustatakse koguni 18% kõikidest häältest, mis on tugev näitaja. Selline näitaja on juba üleskütnud liberaalid, kes peavad tõdema, et nende laimukampaaniast, parempoolsete tagakiusamistest ja hiiglesummade kulutamisest valimiskampaaniale pole piisavat kasu olnud.

Peagi tulemas imeliste lubaduste aeg

Ära lase taas liberaalpopulismil oma aju mürgitada ja endaga mängida.

Kui mõni aeg tagasi kõneles Arengufondi nõukogu juht Raivo Vare riigikogule meetmetest, mis hädavajalikud töötusega võitluseks, siis kuulas teda peaaegu tühi saal. Isegi muidu agarat opositsiooni esindas vahest 4 liiget. See näitab selgelt, et võimuparteide prioriteet pole töötusega ega vaesuse kasvuga võitlus.

Samal ajal kinnitavad liberaalpopulistid järjekindalt iga kord, kui agaralt nemad võitlevad kasvanud vaesusega.  Ka buumiaasta andmete kasutamine oma töö kinnituseks pole neil häbiasi, kui meenutada H.Pevkuri 2008.aasta andmete kasutust 2010. aastal Haigekassat puudutavatele küsimustele vastates(allikas: Õhtuleht).

Hiljutised saginad parlamendiparteides näitavad, et liberaalpopulistid tegelevad juba valimismistumisega järgmise aasta valimisteks. See tähendab neilt peagi saabuvaid kauneid lubadusi, mille najal sõita. Juba EP valimistel kõlasid laused nagu” Tööd Eestile” jms, kuid ühtegi tegevuskava selliste ilusate soovide ellu viimiseks tehtud neil pole.

Praegu sisuliselt puudub parlamendis partei, mis seaks rahva ühtsuse ja heaolu kõrgemale suurkorporatsioonide tahtest. Küll aga on selline partei olemas ja võimalus inimestel ta sinna viia.

“USA muutumas geograafiliseks plekiks”

Liberaalne lõimumispoliitika on viinud USAs olukorra juba sinnamaani, kus tuhanded varem õitsenud elurajoonid on muutunud eksootiliste sasipuntraks ja stagnatsiooni märkideks.

Üksteise järel on varem majanduslikult heal järjel olevad piirkonnad langenud invasiooni ohvriteks, mis jätnud selgesse vähemusse varasema majandusliku edukuse loojad ja tagajad.

Juba 2010. aasta võib mõningate hinnangute kohaselt saada pöördepunktiks, mil vähemuste laste arv ületab arvuliselt enamuse – valgete laste – arvu ja vähemusest võib saada enamus järgneva neljakümne aasta jooksul.  See tähendab riigi rolli muutumist maailmas.

Siit tuleneb aga suurem mure – majandus. USA majandus nimelt vajab hädasti valgete maksuraha. On mahavaikitud tõde, et kui piirkonnas langeb valgete osakaal alla 50%, siis läheb linnaosadel, linnal, omavalitsusel jne, raskeks vajalike teenuste käigushoidmine endisel tasemel, sest maksuraha lihtsalt ei jagu.  Muidugi on ka erandeid aga tänast üldpilti see paraku ei muuda. Ette pole näha ka valgete rolli ülevõtjaid.

Vähem maksuraha tähendab vähem nö löögijõudu, mis peegeldus juba 1990-datel aastatel. Täna räägitakse üha rohkem USA rolli vähenemisest ja keegi ei räägi enam USA sajandist nagu varem tavaline oli.

Liberaalpoliitka on muutmas USA vägevusele alusepanijad vähemuseks nende omal maal. Kui 1960-dal aastal oli valgete osakaal 90%, siis nüüdseks on see langenud 70% lähedale.

“USA on muutumas maailma suurjõust geograafiliseks plekiks.”

N. Griffin

Allikas: Hope Yen, Atlanta Journal-Constitution

Multikulti linnad jamas

Elu on ilma multikulturismita parem.

Pennsauken on linn USAs, mis läks kaasa 1970-date alguses valitsuse “integreerumiskavadega” ja nö mitmekesistumisbuumiga.  Selle tarvis hakati linna meelitama neegrite kogukonda ja palkama neegritest õpetajaid ja reserveerima ekstra neegritele ka ametnike positsioone, mis pidavat olema sallivuse, võrdsuse ja läbisaamise eesmärgil.

Selline suunavõtt on selgelt kajastunud ka linna rahvastikus. Kui 30 aastat tagasi moodustasid valged linnas selge enamuse, siis tänaseks on erinevate mittevalgete grupid saavutamas enamust. Ainuüksi alates 2000. aastast on linna valgete populatsioon langenud 22% võrra. See on aga toonud suured mured linna tuleviku suhtes.

Alates 1994. aastast linna juhtimises kaasa löönud neegerpoliitik Harold Adams ütles: ” Kui valgete populatsioon langeb alla 50%, siis on äärmiselt raske säilitada teenuseid ja linna käigus hoida. Inimesed küsisid minult, et miks mina, must mees, tahan linna rohkem valgeid? Seda pole neile(mustadele) kerge müüa, kuid see vajadus tuleb praktilistest seisukohtadest.”

Allikas: James Osborne, Philadelphia Inquirer, Veebruar 26, 2010

Kuidas riik probleemidega võitleb

Selline tundub olevat võimukandjate moto.

Liberaalpopulistid on palju rääkinud, et tööpuudus on probleem ja selle vastu võideldakse. T. Rõivas tõi lagedale lausa suure teo: riik on loonud juba tervelt 190 töökohta.  Ajakirjanduse vahendusel räägitakse, kuidas otsitakse uusi lahendusi ja rügatakse tööl.

Tegelikkuses on aga tehtud idiootseid mkasutõtetusi, mis tulusid kasvu  asemel hoopis langetnud on. Kõige lihtsam näide on siin FIEdega käitumine, sest just neile suruti kaela maksud, mida enamus maksta ei suuda. Ka  siin on töökohtade ja ettevõtlikuse kadu.  Ka ettevõtte alustamistasu on tõstetud tasemeni, mis paljusid eemale peletab. Täna on olukord, kus FIEd on kadumas ja ettevõtteid juurde ei teki.

Inimestele julgustuse andmiseks ja paljude töötute aktiviseerimiseks ja ettevõtluskeskkonna turgutamiseks on kasulik teha järgnevat :

1.) Langetada FIEde maksukoormust kordades, mis täna on hädavajalik ja säilitaks riigile seda tüüpi maksubaasi.

2.) Kaotada või vähenda omaosaluse suuruse nõuet, mis tarvilik ettevõtte loomiseks.

3.) Säilitada töötuhüvitis inimestele ka siis, kui nad leiavad miinimumpalgaga töökoha ning vabastada 4 kuud töötu olnud inimene vähemalt aastaks sotsiaalmaksust. Viimasega riigile kahju ei kaasne, sest töötult naguinii makse eriti ei laeku.

Ka piiratud võimaluste korral on võimalik inimesi aidata aga siin on ilmselgelt küsimus tahtmises.

Mis on tegelik töötutehulk?

Töötukassa analüüsiosakonna analüütiku Anne Lauringsoni sõnul on 2009. aasta jaanuarist augustini töötu seisundeid lõpetatud kokku 38 444 korral. Neist 18 338 sisenes hõivesse – 397 hakkas ettevõtjaks ja 17 941 teatas, et on leidnud töö. Mõned meedia väljaanded trükkisid justkui riigiametniku papagiod, et ühed on leidnud omale töö ja teised hakanud ettevõtjaks aga, kuidas on reaalne seis?

Statistiliste näitajate järgi ei ole selles ELi osariigis aga töökohti märkimisväärselt juurde tekkinud, et pakkuda sellisel hulgal inimestele tööd.

Mitmed majandusanalüütikud, sh Swedbanki analüütik Maris Lauri on andnud mõista, et

Nokk lahti, saba kinni

Terve aasta oleme kuulnud kärpimisvajadusest ja juba läbiviidud kärbetest. Ometi on iga kärbe hoopiski lisakulutus, sest kärbetest tulenev kahju( edasi lükatud olulised investeeringud) tähendab lähitulevikus tunduvalt suurenevaid kulutusi peaaegu igas vallas, mida täna kärbitakse, kuid seda eriti näiteks tervishoiu kuludes, sest sissetulekute kadumisel on otsene mõju ka inimese tervisele, mille parandamiseks enam raha ei jagu.

Riigi otsus vähendada investeeringuid erinevate infrastruktuuride arendamisesse selleks, et püsida euro kursil on toonud juurde koondamisi paljutel rinnetel, mis omakorda tähendab ka veelgi vähem makse ja muidugi ka ettevõtete edukuse langust, sest tarbimisvõimekus langeb. Inimeste koondamine toob aga automaatselt kaasaka sotsiaalkulutuste kasvu, mis pigistab veelgi koomale rahahulka, mis pidi minema erinevate objektide rahastamiseks, mis raskemal ajal kui paljud ettevõtted sõltuvad riigihangetest kasvatab kahjumeid.

Läti näitel on asi eriti selge kui vaadata Ärilehte: „Vaatamata agressiivsetele kulukärbetele olid Läti riigid kulud augustis 2009 täpselt sama suured kui augustis 2008,“ viitab Danske panga eile avaldatud raport. Teated kangelaslikest pingutusest kulude koomale tõmbamisel pole sugugi nii selged. Esiteks on tõusnud mitmed sotsiaalkulud.“

Siin tasub küsida, kas euro nimel, mille mitte tulek aastal 2011 on selge, tasub täna kärpida kohti, mis toob meile tulevikus suurenevad maksud, nõrgema majanduse, vaesema ja nõrgema rahva ning väiksema julgeoleku? Ühelt poolt on selge kui vähenevad maksud, tuleb teha ka vähem kulutusi aga riigiametnike palkade säilitamine endisel tasemel ja majanduskriisi ajal 3% kriteeriumi täitmine(täna ei suuda seda ükski El riik) on ilmselge lollus, mille tagajärgi parandame veel aastakümneid.

Uuendused lehel!

1. Valmis lõplikult leht ,,Natsionaalsotsialism? “. Mis siis teeb erinevaks NSi palju võrreldud nõukogude sotsialismist? Mida endast kujutab NS ja, millised on tema eelised?

2. UUS LEHT! Kõrval tulbas on siis näha uus leht nimega ,,Atlantis – müüt või tegelikkus? “

Head lugemist!

Avalik saladus-neegri kvoot

Meil olevat teistega võrdsed õigused ning mingeid topeltstandardeid ei ole ja keegi erikohtlemist seaduse ees ei saa aga ometi on Lääne(eelkõige)Euroopa riikides sund võtta oma riiki, ettevõttesse teatud % nö eksootilisi. Kuigi kõikides riikides otseselt kohustavat seadust selleks ei ole võib ülikool, filmi, uudiste vm tegija või ettevõte saada süüdistuse diskrimineerimises vm ,,ühiskondlike normide’’ rikkumises, kui ta ei täida kvooti.

USAs tegi mõned aastad tagasi dokumentaalsari ,,60 minutit’’ skandaali sellest, et ühe poeketi palgal ei olnud mitte ühtegi neegrit, mulatti vms. Ettevõte ei võtnud neegreid tööle, mitte vihast nende vastu, vaid kogemusest, mille baasil järeldati, et valged on tööd tehes kasulikumad.

Paljudes ülikoolides Euroopas ja Põhja-Ameerikas on ettenähtud kvoodid, mis määravad mitu % tudengitest peavad olema migrandid või mitte-valged. Kvootide täitmiseks ja seeläbi riigilt suurema dotatsiooni saamiseks on ülikoolid loonud nö eksootilistele isikutele eri vastuvõtutingimused(umbes nagu Eestis TTK on loonud kutsekoolist tulnutele)ja võimaldatakse ka kergemalt kool läbi saada. Kvoodi mitte täitmise korral võib ülikooli juhtkonda oodata teatavad karistused kuni ametist kõrvaldamiseni välja.

Lääne filmidel, muusikavideotel ja isegi näidenditel on juba ammu raske heakskiitu saavutada kui seal pole vähemalt mõnda neegrist osatäitjat, keda tihti näidata. Muide päris tihti on filmides figureerivad nn superneegrid, kes üksinda ülikurjade valgete kurjategijatega võitleb, osutunud ise seadusega tugevalt pahuksis olevateks. Esimene, kes mulle meenus oli näitleja Wesley Snipes.

Üks neeger, keda eriti USAs kiidetakse on mahalastud Martin Luther King, kelle kohta on teada, et ka tema kõige puhtam polnud. Mis tema nimesse puutub siis kristlane, kelle järgi ta oma nime sai, keskajal elanud sakslane Martin Luther, oli suhteliselt tugev juudikriitik ja vaevalt ta neegrite suhtes pehmem vend oleks olnud.

Meile räägitakse, et pole topeltstandardeid seadusandluses, kuid ometi oleme tunnistajaks sellele kuidas neegritest rassikurjategijad(vaenuõhutajad, vägistajad, peksjad, mõrvarid jt)kas ei saa üldse karistada või saavad ülileebe karistuse. Näiteid ja viiteid on siin samas blogiski toodud erinevate teemade all enam kui küll. Kui valge mees või naine räägib või kirjutab muulaste halvast mõjust ühiskonnale(kurjategijateks enamus juhtudel on muulased) siis saab ta tavaliselt karmi karistuse.

Mis veel topeltstandarditesse puutub siis hiljuti lõi USAs laineid juhtum, kus neegrist ülikooli ,,professor’’, kes vahistati narkootikumidega askeldamise eest vabastati pärast seda, kui ta politseinike rassistideks sõimaks ja president Obamalt abi palus.

Arvestades kõike seda peaksime endilt küsima, kas on ikka neegrid, mulatid jts need, keda peaks kaitsma või on nendeks Euroopa põlisrahvad s.t. valged?

Ettevõtte loomine olgu tasuta

President Ilves ja mõningad poliitikud on kuulutanud käesoleva aasta innovatsiooniaastaks, mida aga riigi tegevusetus ei soodusta. Mille arvelt aga olla innovatiivne kui juba enne oma idee realiseerimist viskab riik inimesele kaela nõuded, mis pigem teda hirmutavad kui julgustavad?

Meie pisikeses riigilaadses üksuses on palju heade ideedega ja hea töökogemusega inimesi, kellel aga on limiteeritud rahalised ressursid oma ideede elluviimiseks ja seda kas siis töökaotuse või alanenud palgataseme tõttu.

Iga inimene, kes soovib asuda oma ideed realiseerima viib esmalt läbi analüüsi kaalumaks oma võimalusi läbi lüüa.  Siin tabab paljusi tagasilöök kui nad avastavad, et oma idee elluviimiseks, mis ei pruugigi vajada meeletut rahalist süsti, peab ta maksma tuhandeid kroone riigilõivu ja omama kümnete tuhandete kroonide suurust algkapitali. Viimane on aga täna paljudele noortele, vanematele inimestele, töötutele ja madalama palgalistele ülejõu käiv.

Kui riik tõesti tahab, et inimesed näeksid vaeva, et luua omale ise töökoht siis peab ta tulema inimestele vastu läbi tegude mitte sõnade. Kui Prantsusmaal saab ettevõtte luua 1500 kroonise riigilõivu eest siis meil on sama summa kaks korda suurem, millele lisandub ka nõue omada 40 000 kroonist algkapitali ning ka see ei jää alustavale ettevõtjale ainukeseks kulutuseks.

Riik peab tunduvalt vähendama või kaotama sootuks maksud, mis kaasneva ettevõtte loomisel.

Plussid:

1. Inimesed muutuvad julgemateks ja riskialtimateks, mis toob teatud määral juurde tööandjaid.

2. Inimestel jääb rohkem raha oma ideede teostamiseks, mis alustavale ettevõttele on ülioluline.

3. Riik saab juurde maksutoojaid.

4. Eesti saadaks positiivse sõnumi ka välismaale näidates sellega, et siin on hea maksukeskkond ning selle nimel riik tegutseb.

5. Inimestel oleks kergem muutuda töövõtjast tööandjaks(iseendale) ning aidata läbi selle ennast, oma lähedasi, küla, valda, maakonda ja riiki.

Majandusliku olukorra tõttu luuakse uusi ettevõtteid vähem ja riigilõivude alandamine pigem tekitaks neid juurde, kui vähendaks maksutulu.

Mida rohkem immigrante, seda rohkem kuritegevust

Pilt:Dailymail

Euroopa Komisjoni raport näitab, et Suurbritannias on pärast liberaalide võimuletulekut kasvanud mõrvade arv, rünnakud ja seksuaalkuritegevus 77%, mis on palju kõrgem kui teistes Euroopa riikides.

Kuritegude koguarv võrreldes populatsiooniga on kõrgem isegi kui USAs, Põhja-Aafrika Vabariigis ja Kanadas.

Inglismaal pannakse raporti kohaselt toime raskem kuritegu iga 10 minuti tagant.

Euroopas juhivad kuritegevuse edetabelit riigid, kus on palju immigrante selgub statistilisest analüüsist.

Mida rohkem on riigis immigrante(eriti mitte valgeid) seda kõrgem on riigis ka kuritegevuse tase.

Suurbritannias pannakse 100 000 elaniku kohta toime rohkem kui 2000 rasket seaduserikkumist. Austrias on sama arv 1677. Järgnevad Rootsi, Belgia, Soome ja Holland.

Pransusmaal on kasvanud kuritegude arv võrreldes 2007.aastaga 67%.

Valitsused aga ei too põhjusena välja immigraante, kes on kuritegevuse kasvu taga.

Kõige madalam kuritegevuse tase on Euroopas riikides, kus enamus elanikkonnast moodstavad põliselanikud.

Allikad: NSB, Richard Edwards, Telegraph (London)

Uus leht!

Juba väikesest saati korratakse meile kas läbi meedia, meelelahutuskohtade või läbi haridusasutuste, et kõik rassid on oma suutlikuselt võrdsed ja seetõttu peaksime suhtuma kõikidesse inimestesse positiivselt. NSB proovib anda oma vastuse sellele dogmale ja vastata küsimustele, mis seoses võrdsuseteooriaga esile kerkivad iga mõtlemisvõimelise inimese peas.

Vajuta noolele ja vaata uut lehte!

Kuidas Eesti valitsus Rootsi pankurite taskuid täidab

Majandusanalüütik Jüri Uustalu

Läinud nädalal saabus kaks huvitavat uudist. Kõigepealt laenas Leedu valitsus oma siseturult 7 protsendiga raha. Seejärel teatati, et Eesti valitsus laenab samuti raha, aga hoopis ühe Rootsi panga käest ja millegipärast eurodes.

Miks siis ei võidud toimida mõistlikult nagu leedulased? Tundub, et Eesti valitsus peab Rootsi pankurite taskute täitmist oma kohustuseks.

Riik peab sekkuma kohe!

Praegu, kui majandust ähvardab kollaps vaevleb Reformierakond lolluste küüsis. Liberaalne majandusse mittesekkumine meid kriisist välja ei too!

Vaja kiiret tegutsemist. Pilt: Postimees

Eesti on tänu riigi mittesekkumisele üks kiireima majanduslangusega riike maailmas ning meie majanduselu on olukorras, kus ta ei suuda ennast ise enam jalule tõsta.

“Nii nagu varem, toovad majanduse kriisist ka nüüd välja ettevõtjad, nutikad ja töökad inimesed, mitte valitsused oma planeerimiste, piiramiste ja kontrolliga. Kui pole toimivat turumajandust, pole ka toimivat demokraatiat,” ütles Ojuland Delfile.

Selles aga Ojuland eksib, sest majanduse on jalule aidanud just riigi otustav sekkumine. 1930datel tõid just riiklikud tellimused turgudele taas raha ja aktiivsust, mis lõi aluse majanduskasvule.

„Kriisidest on alati tuldud välja sellega, et elavdatakse turgu. Eestis on tema sõnul praegu palkade kärpimisega ja negatiivse lisaeelarvega turg peatunud. Saamata jäävad maksud ja raha ei liigu, “vahendas Majandusprofessor Olev Raju sõnu Kuku raadio.

Euroopa Liit näitamas tegelikku kuju

Me mäletame enamus veel selgelt, mis lubadused kaasnesid astumisega Euroopa Liitu. Nüüd võime julgelt järeldusi tehes öelda, et suurem osa neist lubadustest oli kõigest jaburus.

Euroopa Liit või uus NSVL?

Varsti saab Eesti liitumisest täis 6-aastat ja läheneb veel kiiresti ka aeg, kui Eesti muutub saaja riigist andja riigiks, mis tähendab, et iga antud kolme krooni kohta hakkame vastu saama ühe krooni.

Arvan, et enamus mäletavad, milline lubadustelaviin tabas meid enne astumist ELi liikmeks 2004.aastal. Lubati tänu E. Liidule paranevat elukvaliteeti ja suurenevaid kodanikevabadusi. Need lubadused aga nii ei läinud.

Oleks rumal väita, et absoluutselt kõik, mis kaasnes Euroopa Liiduga on olnud halb.

EL oli algselt kuue riigi koostööna tekkinud majanduslik liit, mis aitas nõrkade majandustega Euroopal areneda.

Avatud piirid vabastavad ettevõtted tollimaksude päistest ja võimaldab seeläbi viia kiiremini ja hõlpsamalt tooteid oma tähtsatele kaubanduspartneritele. Selline võimalus on üks tulude kasvatamise alus, mis paneb omakorda aluse majandusedule.

Euroopa Liiduga käis kaasas ka vaba ühiskonna ülistamine, mis pidi vastanduma NSVLile ning, mis tundus paljudele inimestele sümpaatne.

Meile lubati enne E. Liiduga liitumist elukvaliteedi kasvu ja kodanikuvabaduste kasvu, mille tulemusi saame lahata juba täna. Astudes E. Liitu tõusid koheselt poodides hinnad ja veidi hiljem ka maksud. Praegusel hetkel võime öelda, et oleme hullemas olukorras, kui enne liitumist E. Liiduga ja ma ei pea silmas ainult majanduslikku tagasilööki, milles osaliselt süü lasub ka E. Liidul.

Suured sõnavabaduste ülistamised on muutunud üha enam isikuvabadusi piiravateks seadusteks ja seda eriti Lääne-Euroopas, kelle sarnaseks ka meie ,,üllas’’ valitsus muutuda tahab.

Majandus vajab stiimuleid kohe

Praegu oleme olukorras, kus tundub nagu loodaksid riigijuhid, et majandus loksutab end ise paika ilma erilise riigipoolse sekkumiseta. Sellist suhtumist ei saa aktsepteerida ajal kui ettevõtetel napib ellujäämiseks raha.

Millal?

Tean, et paljud, kes asuvad lugema seda kirjatükki peavad seda järjekordseks sisutuks majandusalaseks halinaks, kuid kinnitan teile, see pole nii, vaid tegu on nägemusega sellest, kuidas aidata meie riigi majandust.

Hiljuti avaldati prognoosid, mis ennustavad 2009.aasta lõpuks töötute arvu jõudmist 70 000-deni ja 2010.aasta lõpuks optimistlikul juhul 90 000-deni, mis Eesti suguse väikeriigi jaoks on ülisuur number. Sellise arengu jätkumine võib viia finantskriisi(Eesti puhul on veel lisaks ka ületarbimiskriis) üle sotsiaalkriisiks ning tõugata meid tõsisesse majanduslikku depressiooni ning riigi kaosesse.

Praegusel ajal tuleks unustada need Euroopalikud lollused tööjõu vabast liikumisest, mis on vastuolus omade toetamisega, sest praeguses halvas majanduslikus keskkonnas need ELi seadused lihtsalt ei toimi.

Selle idee vastased väidavad, et me ei tohi minna