Eesti viikingid

Eestlaste löögirusikas oli regiooni üks kardetuimaid.

Sidemed enne viikingiaega.

Järgnevalt soovin jagada teiega teadmisi ja jutte viikingitest ja sidemetest Eestiga enne viikingite aega(aastad 500-800).

Tõendeid sidemetest ja sellest ajast võib leida Skandinaavia ehetest ja mõõkadest aga peamine allikas on Skandinaavia ja Islandi folkloor. Folklooris on nimetatud idas paiknevat maad, mida nimetatakse Idatee, Austrvegir või Austriki ja ka Svitoid.

Eistland või Esthland on vana germaani keelest ja viitab maale, mis asub Läänemere ida kallastel. Praeguse Eesti riigi maa-ala nimetati aga 8.sajandi Ynlinga saga järgi aga hoopis Adalsyssla-na.

 

Rootslaste saagad räägivad meile kunagistest Rootsi kuningatest, kes Eestis oma otsa leidsid aga ka sõdadest. Saagad kirjeldavad, et Eestis hukkus neljas Rootsi kuningas Ingvar umbes 600. aastal. ,,Suvel läks suure sõdalase Östen-i poeg Ingvar oma armeega Eestisse. Nad märatsesid asulas nimega Stein. Eestlased kogunud aga suure armee ja alustasid lahingut. Armee oli suur ja rootslased ei pidanud kaua vastu. Ingvar suri ja sõdurid põgenesid.” Kuningas olevat maetud Eestis kohta, mida rootslased nimetanud Adalsysla rannikule.

Rootslased, kes said lüüa levitasid teavet, millest tekkisid mitmed laulud. Hiljem käis Ingvari poeg Anund, mõõk käes rüüstamas eestlaste asulaid. Teda tuntakse folklooris, kui eestlaste vaenlast.

See kõik juhtus Eesti rannikul ja mõni aasta hiljem ilmusid siia taaskord viikingite laevad. Eesti sisemaal elati üsna rahulikult aga piiridel käis pidevalt maa-ala kaitse võõrvallutajate eest. Eestlased olid muinasajal arvestatav jõud, kellega arvestasid kõik naaberrahvad.

Viikingiaeg Eestis

Turg

NB! Viiking pole mingisugune eraldi rahvas – Viikingiks käidi – viiking on röövretkel olev inimene – (mere)röövel. Väga paljud Eestlased (eriti saarlased) käisid viikingiks.

Eestlased nagu ka rootslased ei hakanud vabal tahtel viikingiteks, vaid seetõttu, et neil polnud muud võimalust eluks. Hea näide selle kohta on leitud Jumalate sagast, mis kirjeldab üht karmi aastat 6.sajandi Ölandil(Saaremaal).

,,Kord oli suur nälg Ölandil(Saaremaal) ja inimesed olid sunnitud lahkuma just nagu nad olid teinud seda varem. Nad reisisid Dagaith-ile(Hiiumaale), kuhu nad ehitasid kaitstud kindluse taolise ehitise.”

Sellel ajal oli Eesti, kui puhkemajake kaubateel. Kaubateed, mis algasid Põhja-Euroopas, läksid läbi Venemaa ja liikusid välja Pärsiani, kohtusid kõik siin. Kaubandus käis tavaliselt nii, et saabusid laevad 30 meest pardal nagu tollased viikingilaevad olid ja kauplesid siin oma kaubaga lootes seda vahetada idamaiste esemete vastu. Muidugi käisid viikingid siin ka võimalusel röövretkedel, millele eestlased vastasid tavaliselt samaga. Pärast seda oli tasakaal jälle taastatud ja kauplemine käis edasi rahumeelselt. Eestlane polnud mingi Skandinaavia peksupoiss – mõõkasid näiteks on Eesti matustest hauapanustena leitud kokku pea mitu autokoormat ( kümnete tonnide kaupa olevaid mõõku jt detaile). AI arhiivis on riiulid seda sorti kraami täis, kui huvi on.

Eestis väljakaevatud mõõk.

Eestist leitud viikingite laev.

Viikingi ajal Eestis loodi siin alalisi kauplemispunkte nagu Birka, mis asus Mälaris-selle nime panid rootslased ühe Rootsi järve järgi. Arvatakse, et siin oli palju sedasorti kauplemiskohti aga tänaseks päevaks pole kellelgi aimugi kus nad võisid paikneda. Eestlane polnud mingi vaene loom – omal maal, oma peremehena. Muide Eestlased pidasid orje ja kauplesid orjadega – nood harisid neil põldu. Fakti, et eestlased orje pidasid ja nendega ka kaubitsesid(nagu tegid seda omal ajal roomlased ja teisedki rahvad) kinnitab ka norralaste Heimskringi ja ka Sturlussoni saaga. 967. aastal, 3 aasta vanusena, rändas Norra tulevane kuningas Olaf koos ema Estridiga tolle venna Sigurdi juurde Novgorodi. See oli tegelikult põgenemine, kuna eelmine kuningas oli surnud ja poisi elu ohus. Merel sattusid nad eesti mereröövlite kätte, kes osa seltskonnast tapnud, osa jaganud omavahel. Olaf sai eestlane Klerkon’ile, koos kasvatajaTorulfi ja kaaslane Torgilsiga. Torulf surmatud, kuna ta olevat olnud orjatööks liiga vana.

Klerkon vahetas Olafi ja Torgilsi hea kitse vastu Klerk-nimelisele eestlasele. Klerkilt ostis Olafi kalli vaiba eest kolmas eestlane Reas, kelle naise nimi olnud Rekon ja poja nimi Rekoni. Tema juures olnud Olafil hea põli. Poiss elas Rease juures 6 aastat (ehk siis umbes 9-10 aasta vanuseni).

Kord tulnud Estridi vend Sigurd Eestisse nõudma makse vürst Vladimir Püha nimel. Kusagil laadal olevat ta näinud Olafit ja ostnud ta 12 kuldmarga eest vabaks. Ta vabastas ka Torgildi ja viis mõlemad Novgorodi.

Saaremaa viikingid.

Saarlasi kutsuti tollal Oeselianideks(või Osilianideks), kes oli vana Soome-Ugri rahvas, kes elasid Saaremal(ladina keeles: Oesel või Osilia ning rootsi keeles:Öland). Neid mainiti esmakordselt juba 2.sajandil enne kristliku ajaarvamise algust Vana-Kreeka ajal loodud Potelemy Geograafias.

Potelemy Geograafia 1

Potelemy Geograafia 2

Oeselianid koos Kuralastega(mõlemad Soome-Ugri rahvad) olid tuntud Vana-Norra Sagades ja Heimskringlas kui Víkingr frá Esthland (Eesti viikingid). Nende laevu hüüdis kristliku parasiitluse levitaja, Liivimaa Hendrik piraadilaevadeks.

 

Tüüpiline viikingite laev.

Eesti enne kristlaste sissetungi.

Eesti polnud mingi koopainimeste elukoht nagu muistsetest aegadest saati vaenlaseks olnud venelased ja ka mõned kristlased väidavad. Eesti oli arenev tähtis kaubanduspunkt(on tänaseni), mida on ihaldanud endale paljud rahvad. Eestlased tundsid ruunikirja samamoodi nagu ka rootslased ja tundsid ka palju loodustarkusi ja astronoomiat nii palju, et eestlastest meremehed suutsid tähtede järgi navigeerida nagu seda tegid teisedki viikingid. Eesti oli tugevalt elitaarne (olid rikkad ja olid vaesed – sellele viitab peitleidude ja kindlustatud asulate hulk) – keskmine Eesti ülik oli viikingiajal ikka suhteliselt rikas mees – ja ma ei mõtle siin ainult mingeid viljahunnikuid ega ka kariloomi vaid puhtast ja selget hõbedat.

Eestist leitud valuuta.

Muinasajal läks üks Lääne-Euroopa suurimaid kaubateid itta läbi Eesti – ja ega kohalikud aadlikud seda kasutamata jätnud. Eestist on leitud tohutus koguses väärtesemeid mis pärinevad Euroopast kuni Bütsantsini. Eestlased reisid ringi kogu Euroopas ja näiteks Bütsantsi keisri ihukaitsjate hulgas oli Eestlasi – kroonikates kinnitatud fakt. Eestlased polnud mingid mudase näoga lollid talupojad, kes kaigas käes ning särgiväel, uhket ja intelligentset fritsu rüütlit tümitama jookseb. See polnud absoluutselt nii, kui me räägime ajavahemikust 600-1300 maj. Eesti soost aadelkond hakkas hääbuma keskaja vägivaldse impordiga 12nda sajandi lõpu poole. Aadelkond säilis aga nüüd juba vasallidena ja muide mõningate rootslaste arvates loodi Stockholm just selleks, et kaitsta end Eesti viikingite rünnakute eest. “tavaline” eestlane oli suhteliselt heal järjel olev mees kas oma majapidamises või mõne muu (kaasmaalase/perekonnaliikme) majapidamises. Eestis oli tollal rikkalikult rauda (soos on seda siiani palju aga mitte tänapäevases mõistes). Eesti eksportis millenuumi vahetuse paiku ametiraamatute järgi keskmiselt 1200-1400 kg rauda aastas, arvesta, et ühe inimese eluaegne rauavajadus tollal oli 3-4kg on muinasaja kaubanduse mõistes lausa hullumeelne eksport. Kohapeal oli see ikka väga odav, kvaliteetne ja kättesaadav kraam. Eesti sooraua kvaliteet on siiani väga, väga hea.

Eestist leitud väärisesemeid.

Just Eestis olnud majanduslik potentsiaal oli see, mis tõi Eestisse võõramaalastest vallutajad. Kristluse toomine oli ainult ettekääne, sest 13. sajandil oli kristlus juba niigi Eestis võimust võtmas nagu ta tegi seda Rootsis, Norras ja teistes Euroopa piirkondades. Eesti vallutamist tahtsid nii rootslased, kui taanlased, kes olid Eesti viikingitega lausa hädas ning neile oli kergenduseks, et sõjakas Eesti on alistatud.

Nii nagu polnud Eesti tsiviliseerimata paik polnud eestlased ka 700 aastat olnud orjad. Orjandus kehtestati alles pärast Vene Impeeriumi laienemist. Sakslased tegelesid siin küll integratsiooniga ja need, kes seisid sellele vastu said karistatud karmilt aga, et sakslased oleks eestlastest orje teinud on lihtsalt vale. Kui korrata 1000 korda valet siis muutub see inimeste silmis tõeks ja just nii ongi läinud.