Natsionaalsotsialism?

Sissejuhatus

See kirjutis proovib edasi anda teadmisi natsionaal-ehk rahvussotsialismist. See on kirjutatud mitte-teadlikule aga uudishimulikule isikule, kuid usun, et kirjutis pakub huvi ka inimesele, kes juba on end määratlenud rahvuslasena või rahvussotsialistina.

Natsionaal-ehk rahvussotsialism on enamat, kui lihtsalt rassism. NS(edaspidi kasutan sellist lühendit rahvussotsialismi kohta) on bioloogia panduna praktikasse rahvussotsiaalsel tasemel.

Rassism on lihtsustatult öeldes/kirjutades evolutsiooniline aplikatsioon inimeste/rasside ebavõrdsusest. Loodetavasti leiavad huvitatud omale siit piisaval hulgal vastuseid, et aru saada NS-i alustest.

Enne, kui laskuda võrdlusesse rahvussotsialismi ja teiste poliitiliste süsteemide vahel, peab selgeks saama fakt, et NS ei ole lihtsalt valitsemise vorm, vaid üldine või ülem filosoofia- Weltanschaung (Saksa keelest tõlgituna oleks parim variant vist maailmavaade või maailma filosoofia). NS pakub sissevaadet paljudesse kategooriatesse, mida järgnevalt lahkan. Need kategooriad on:

Majanduslikud

Isikule peab ka arusaadav olema, et NS on oma olemuselt Weltanshaung samas, kui demokraatia on kõigest valitsemissüsteem.

Poliitiline natsionaalsotsialism

NS-i selgitamiseks oleks parim variant vist võrrelda seda perekondliku struktuuriga.

Perekond on ühendatud läbi vere, pinnase ja läbi tunnete(kokkuhoidmine jne). NS riik on ühendatud läbi vere(rass), pinnase(territoorium), ja läbi tundmuse(kamraadluus, patriotism).

Perekonna ülesehitus oma olemuselt on hea variant selgitamaks NS-i olemust.

Nagu perekond on ka NS kui üks anum ja rass/rahvas see, mida ta sisaldab. Anumal on väärtus ainult siis, kui ta kaitseb ja säilitab tema sisu. Üksiku väärtus või heaolu on vähem tähtis võrreldes kõigi kui terviku omaga. Üksiku heaolu tuleb vajadusel ohverdada, et kaitsta või säilitada enamuse oma.

NS riigis on indiviidi õigused proportsioonis tema vastutusega ning kohustustega. Tal on õigus teha, mida ta soovib kuni see pole rahvaliikme heaolu ohustav.

Valimised

NS riigis pole populaarseid valimisi nagu pole neid ka perekonnas. Valimised toodavad harva hea ja tugeva juhi vaid on tõenäolisem, et nad toodavad poliitikuid, kes kodustavad endas valetamise neile, kes on pannud neile peale lootused. Nad on tihti populistid. Demokraatlikus süsteemis loevad kahe idioodi antud hääled rohkem, kui ühe asja tundva inimese oma. NS süsteemis on tahe, karakter ja võimekus kolm kõige tähtsamat punkti, mille järgi isik saab liidriks. Liidrid on määratud ametisse eelkõige tänu oma omadustele, kui valimistelt peegeldunud populaarsuse ilmingule.

Selline ametisse määramine annab isikule oma hallatavas valdkonnas täieliku võimu teha otsuseid, kuid paneb peale ka täieliku vastutuse nende otsustega kaasneva tulemuse ees.

 Võim:

On primaarne, et võimuga kaasneks ka täielik vastutus – muul juhul kasutataks seda valesti. Kohas/valdkondades, kus üks mees teeb otsuseid lasub temal ja ainult temal täielik vastutus tulemuste ees. Kui hääli võetakse parlamendist jaguneb vastutus laiali kümnete või sadade vahel, mille tulemusena pole peaaegu võimalik kedagi vastutusele võtta, kui tekib selleks valeotsuste tõttu vajadus.

Antud või määratud võimu suund korruptsioonile on vähe tõenäoline, kui on täidetud kolm peamist liidriks määramise või saamise punkti-tahe, karakter ja võimekus, seda eriti rahvuslikult mõtleva inimese puhul. Suurem tõenäosus korruptsioonile nagu ajaloost näha on demokraatlikus süsteemis.

Kui kaks meest seisavad kõrvuti ja ühel on kõrgemad teadmiste jms näitajad, on loogiline, et liidrirolli saab see, kellel on tugevamad tahte, karakteri ja võimekuse näitajad, sest tugevamal on eeldused viia arengus edasi ka nõrgemat. See on valem, kui nii võib nimetada, mis on viinud inimkonda edasi kogu tema ajaloo vältel. Vaadake ajaloos tagasi ja mõelge suurkujudele nagu Aleksander-Suur, Julius Caesar ja teistele, kes kõik on saanud liidriks tänu kolmele punktile.

Kui juht muutub liiga vanaks või nõrgaks on alati olemas uus, noorem ja elutark, kes teda asendada suudab.

Kohustused

Demokraatlikus süsteemis on kohustus jagatud kümnete või sadade vahel, mis annab häälekandjatele võimaluse rahvale valetada ja lükata valeotsuste puhul süü teiste kaela mängides ise süütukest. Sellise võimaluse puhul kasutatakse oluliste küsimuste juures võimu valesti või mitte piisaval määral leidmaks probleemidele lahendusi. Demokraatlikule süsteemile on iseloomulik ka pidev liidrite vahetus, mille tõttu ei suudeta oma hallatavas valdkonnas suurt midagi ära teha või on need arengud meeletult aeglased.

NS riigile on iseloomulik, et kõige suuremat vastutust kannab üks mees ehk juht, kes teeb tähtsaimad otsused. Kui need otsused peaksid tooma kahjulikke vigu peab juht seisma kõrvale ja ta asendatakse võimekama uue juhiga.

Teised juhid vastutavad enda otsuste kui ka juhi otsuste eduka täide viimise eest, saades edu puhul ametikõrgendust, ebaedu puhul aga loovutavad oma ametipositsiooni.

Õigused

NS riigis ei jagata õiguseid kui ilmutust taevast. Õigused isikule antakse proportsioonis kohustustega rahva ees. Nendeks võivad olla näiteks turistid kui ka siia elama saabunud mitte-kodanikud, kelle suhtes rakendatakse külaliste kohtlemist. See järel on rahvas(kodanikud), kellel on võrdselt õigusi kõigi teiste kodanikega ning siis liidrid, kellele lisaks kodanike õigustele on õigus või isegi garantii hoida poliitilist võimu riigis.

Struktuur

NS riigi juhtimine on nagu ma juba mainisin võrreldav perekondliku struktuuriga. Seda valitsetakse ülevalt alla ning rahvas on kui riigi lapsed, kelle eest tuleb hoolitseda. NS riigis ei väärtustata mitte niivõrd enamuse otsust vaid hoopiski ekspertide hinnanguid ja otsuseid. Enamust, kes valdkonda ei jaga on võimalik manipuleerimise tulemusena ümber veenda(meedia, poliitikud vm huvigrupid), kuid omaala ekspertide, kelle hinnangud on hinnas ei suudeta ümberveena(oma uskumuste vastu tegutsemine on muidugi teine teema). Asjatundmatu enamuse arvamust suudab kujundada massimeedia, kes on mingi huvigrupi(oleneb riigist) omanduses, kes kujundavad endale sobiva poliitika, mis ei pruugi olla sobiv rahva heaolule. Manipuleeritav enamus valib riiki juhtima poliitikud, kellel puudub soov tegutseda ainult rahva nimel ning valitutel on hea võimalus öelda rahulolematutele, et ise te ju valisite meid. NS riigis sellist jaburust ei ole.

Filosoofiline NS

Peaaegu iga teine filosoofia, poliitiline süsteem või religioon põhineb absurdsel uskumusel nagu oleks inimesed kusagil loodusest kõrgemal ja seetõttu bioloogiaseadused nende kohta ei ulatu. NS on üks sellistest, kes nõustub, et inimesed on samamoodi looduse osa nagu on taimed ja loomad. NS on looduse ideoloogia, sest tegutseb vastavalt loodusseadustele ja on oma põhimõtted kujundanud evolutsioonitulemustest lähtuvalt.

Elus on ka palju muud peale rikkuse jälitamise, mida otsides on läbi kukkunud paljud ühiskonnad. NS kujundab inimest nii, et ta ei jahi taga mitte isiklikku rikkust vaid tegutseb, millegi suurema, ülimuslikuma eesmärgi nimel nagu tegid seda näiteks Spartalased. Tegutsetakse eesmärkide nimel, mille saavutamine teeb rahva suuremaks, tugevamaks ja uhkemaks. NS riigi inimese peas pole oluline mitte materialism vaid riigi, rahva eksistents , elegants on tähtsateks nurgakivideks.

NS peab kvaliteeti tähtsamaks kvantiteedist, mis tähendab, et luuakse tingimusi tugevate järglaste saabumiseks ühiskonda. NS riik valiks ennem väiksema, kuid tugeva, kui suure aga vigaseid täis ühiskonna.

Bioloogiline NS

NS on oma juurtega kinni looduses ja tema arengu tulemusena tekkinud olendites(rass, perekond jne), mis on lisatud poliitilistesse ja filosoofilistesse tõdedesse.. Võttes arvesse kõike seda võib nimetada NS hoopiski loodussotsialismiks.

Miks on nii, et bioloogid pole nende silme ees all asetsevaid fakte inimeste tugevusastmete kohta pannud ühiskonnas tuntud ja selgete tõdede hulka? Sama selgete tõdede hulka nagu erinevate taimede või loomade eripärad. Fakt, et nad seda teinud pole näitab, et nende hirm süsteemi ees on suurem, kui nende intelligentsus. Inimesed pole olnud võrdsed, sest arenemiskeskkond on olnud erinev. Nagu ei saa mänd areneda kõrbes ei saa ka eurooplane seal areneda. Seetõttu peaks selge olema, et erinevad rassid on ka erinevate võimekusastmetega. NS on esimene, kes seda fakti tunnistab ja sellest lähtuvalt ka oma seisukohad kujundab. Iga bioloog, kes on proovinud praeguse süsteemi ajal selgeid fakte avalikkusele selgitada saab aga tänasel päeval süsteemi käest pehmelt kirjutades sugeda ning võib sattuda ka vangi. Olukord on võrreldav esimeste astronoomide prooviga selgitada avalikkusele, et maakera on ümmargune, mis kukkus kiriku vastuseisu tõttu läbi, sest astronoomid pandi olukorda, kus neil oli valida vabaduse ja vangistuse vahel. NS on aga vastupidi uutele bioloogilistele avastustele avatud.

Majanduslik NS

Koostanud: Maximus, NSBlogi

1. Tähelepanuks

Antud tekstiosa ei lasku peentesse detailidesse vaid proovib anda NS majanduse olemuse edasi võimalikult lihtsalt ning võrrelda teda ka teiste majandusmudelitega läbi lihtsuse. Sellest tulenevalt on tekkinud suutlikus muuta tekst loetavaks ka majanduskaugele inimesele. NS majanduse üksikasjade jaoks tuleb NSBlogisse ilmselt hoopis eraldi teema teha.

2.Võrdluseks

Tüüp arvamuseks on täna kujunenud, et NS ja kommunismi on äravahetamiseni sarnased kuigi tegelikult on siin selge vahe see ning võrdsustamine on rohkem demokraatide loodud sundmõte mitte aga reaalsus. Selles tekstiosas käsitletakse NS majandust ja seda, mis eristab teda kapitalismist ja ka kommunismimaades viljeletud ,,sotsialismist’’.

Praktikas pole ei kapitalism ega ka kommunism tegelikult toiminud. Kapitalism tegutseb pideva nn mulli olemasolul s.t. laenuraha ringlusel, mis töölised, paljud ettevõtted ja riigid aheldatuna laenuorjusesse viib. Ilma laenuta on pea, et võimatu kapitalistlikus tänapäevas oma elu alustada. Aeg-ajalt need mullid aga keevad üle ja lõhkevad, sest paljud eraisikud ja ettevõtted on ennast lõhkilaenanud(intresside alla mattunud), et säilitada või saavutada nõutud elukvaliteeti, kaitsta turupositsiooni või oma üleüldist eksistentsi. Sellise laenumulli lõhkemise tulemusena toimub varade ümberjaotumine laenuandjate valdusesse, riisudes hättajäänutelt halvimal juhul kogu nende vara. Kannatavad siin aga enamasti just tavainimesed, kes kaotavad enamasti oma vara ja ka töö. Sellise praktika tõestamiseks vaadake või meie oma pisikest kapitalistlikku Eestit. Ligi 20 esimese taasiseseisvunud aasta jooksul on toimud kolm suuremat majanduskriisi, mis viinud inimestelt elamisväärset. Teistes kapitalismimaades on mullilõhkemisi olnud niivõrd palju, et nende esiletoomine toodaks meeletu materjalihulga. On see normaalne?

Nii nagu kapitalism on ka kommunism reaalselt edukalt toiminud ainult paberil. Kommunistid soovivad internatsionaalset klassivõitlust. Selle tulemusena tuli hävitada senine eliit, sest need kujutasid endast ohtu kommunistlikule ideaalile, eraomand kui selline keelati ning konfiskeeriti, moodustati rajoonis tegutsevad suurmajandid, mis kõik kuulusid riigile. Selline teguviis viis alla konkurentsitaseme, mis ei tootnud piisaval määral arengut. Konkurentsi õhutati küll eri rajooni majandite vahel, kuid see ei tootnud piisavat muutust, mida inimesed ja riik oleksid vajanud ning kohati muutus see konkurents täiesti ebanormaalseks. Põhjusel, et kõik majandid kuulusid riigile ning ka aruanded jagati riigile hakkasid üksused, kes oleksid pidanud/olid määratud tegema koostööd(näiteks ülitähtsas kosmoseprogrammis)üksteisele takistusi tegema ja seda selleks, et paista riigile paremini silma ja saada vastavalt sellele omale parem positsioon. Juhtus ka seda, et riigi nõutud kogus toodeti ja isegi ületati, kuid seda ainult paberil. Tegelikkuses polnud nõutud arengut toimunud. Kommunistide läbikukkumise põhjuseks oli ka liiga jäik majandus, mis ei arvestanud piisavalt võimalike muutustega. Ettenähtud nõudmised tuli täita isegi muutunud olukordades. Täidetigi, paberil. On see normaalne?

Kapitalismi ja kommunismi loodud ideaale võib võrrelda lonkava mehega. Ta liigub küll edasi, kuid aeg-ajalt takerdub ta kinni, sest nii kapitalism kui ka kommunism mõlemad laskuvad majanduslikesse äärmustesse, mis kokkuvõttes lõppevad krahhiga. Mõned riigid nagu Hiina on sellest aru saanud ja tänaseks on Hiinas kommunist järel pelgalt partei nimi. Ka NSVLi juhtkond jagas lõpuks ära, et täiesti ilma eraettevõtluseta tekivad komplikatsioonid olukorras, kus naftahinnad langevad nagu 1980date lõpus juhtus. Sellest tulenevalt tekkis ka perestroika.

3. NS ja individualism

Erinevalt nõukogude sotsialismist ei keelusta NS eraomandit ega kõiki kapitalistlike põhimõtteid sh ka erakapitali olemasolu ning investeeringuid, kuid seab sisse regulatsioonid ja institutsioonid, mis määravad selle, kust maalt hakkavad kasutatavad kapitalistlikud nähud kahjustama rahvaühtsust ja seeläbi riiki ennast. NS koosneb elutervest sotsialismist, mis lase toimuda piiranguteta individualismil, kus riik majandusse üldse ei sekku. NS deklareerib oma igas aspektis: ,,Üldkasu enne omakasu!’’ NS keelustab liigkasu võtmise ja seda näiteks läbi intressimääruste, mis keelavad võtta igasuguse laenu pealt kõrgeid intresse ning samuti on oluline mõningate hindade(eelkõige esmatarbed) üle riiklik kontroll. Oluline positsioon on siinkohal ka riikliku kontrolli all oleval pangal, mis tegeleb inimeste hoiuste säilitamise, kasvatamisega, kodumaiste tootmisüksuste abistamisega(sh madala intressiga ja intressita laenude jagamine) ning pensionisüsteemi toimimise tagamisega. Panga tegevus kuuluks rahandusministeeriumi jurisdiktsiooni.

4. Riikliku kontrolli all või keelatud

Nagu eelnevalt selgus on natsionaalsotsialism ja nõukogude sotsialism kaks eri asja ning nende kahe võrdsustamine on asjatundmatuse või puhtalt demokraatide propaganda märge aga sarnast võiks ka kapitalismi ja natsionaalsotsialismi võrdsustajate kohta kirjutada. Erinevus nii kapitalismi kui ka nõukogude sotsialismiga on ilmne.

Erinevalt liberaalsest kapitalismist ei suhtu NS majanduses toimuvasse vabameelselt, vaid näeb riigil palju olulisemat rolli majanduskasvu tagajana. Selline riik peab oluliseks eelkõige esmatarvete hindade riikliku reguleerimist, et vältida rahva rahast tühjaks pumpamist. Samuti ei võimalda see esmatarvete pakkujatel sõlmida kartellilepinguid ja monopolistaatuses olevatel ettevõtetel teha ühepoolseid otsuseid hindade tõstmiseks. Ei saa tekkida olukord, kus monopol saab oma suva järgi kasvõi 100 korda aastas tõsta toote hinda. Riigi kontrolli alla tuleb seega võtta ka ettevõtted, mis üksinda suudavad kujundada elektri, farmaatsiassaaduste jt keemiatoodete või isegi leivapätsi hinnapoliitika kogu riigis. Hindu võib tõsta ja langetada ainult siis, kui see on kooskõlastatud riigi vastava institutsiooniga, kes lubab seda ainult majandusolukorra muutudes. Tähtis on ka kütusemüüjate ja tarnijate üle saavutada suurem riiklik kontroll. Võimalusi selleks on mitmeid aga nende pikemalt siin ei peatu.

NS riik keelab ilmatööta saavutatud sissetuleku. Mida selle all silmas pean? Kui näiteks Joseph pakub hädas Karlile laenu ütleme 50 000 EEKi aga intressiks määrab 25% või isegi 50% algsummast, peab Karl tegema palju tööd selleks, et maksta tagasi hädaolukorras võetud laenu Josephile. Selle tulemusena kannatab Karl suuresti aga Joseph saab tagasi suure summa ilma ise füüsilist tööd tegemata. NS peab oluliseks intressiorjuse keelustamist ning seeläbi rahvaorjastamise lõpetamise. Igasugused laenud on riigi range järelevalve all ning selle nõude rikkujaid tabab vastutuselevõtt. Nõudmiseks on töö ja vaevata sissetulekute kaotamine, intressiorjusemurdmine. Täna otsustab loova tööstuskapitali üle teeniv panga- ja börsikapital, mis on intressiorjuse üks lahutamatu osa ning seetõttu, selle muutmiseks taotlebki NS intressiorjuse kaotamist. See saab võimalikuks vaid senise võimu asendamisega uue korraga.

Riik peab korraldama oma majanduse võimalikult välismaailmast sõltumatuks. Eriti peab ta enesevarustuse saavutama tähtsamate toidu- ja toorainete alal, millest tulenevalt on vajalik ka maamajanduse kaitse ja arendamine.

5. Maamajanduse kaitse ja arendamine

Eraldi mainimist nõuab talupoegkonna säilitamine. Põllunduse kaitse on NSi esimesi muresid. Põllunduse kriis on kohati nii kaugele jõudnud, et edasine laostumine võib suure osa talurahvast tagasipöördumatult ruineerida, pühkides nad ära nende maalt.

Talupoegkond on rahva uue verega varustaja, sest ainult maal ületab sündivus suremust. Riigil on püsivad kohustused põllumeeste ees just nagu põllumeestel on kohustused riigi ees. Põllumeestel lasub kohustus varustada rahvast vajaliku ja kvaliteetse toiduainega ja kanda samal ajal ka kasutatava maapinna eest hoolt. Riigil lasub aga kohustus tagada põllumajanduse hea käekäik ja kodumaiste saaduste kaitse ebavärske ja odava välismaiste saaduste suhtes. Riik ei tohi lasta juhtuda situatsioonil, kus talunik saab raske töö eest ainult murdosa leivapätsi hinnast. 2009.aastal sai Eesti talunik killustunud turul ühe leivapätsi hinnast- omale kõigest 8%, mis siis moodustas 96 senti leiva pealt. Selline tulu viis pankrotti või parimal juhul tõi kulude ja tulude vahe napilt nulli. NS riik sekkub otseselt leivapätsi hinna kujunemisse ja piirab kokkuostjate kasumivõttu ning tagab kodumaiste tootjate julgeoleku nende omal turul. Selleks viib NS riik sisse teatavad kaitsemaksud muutmaks vähemvärske välismaise kauba, mida kodutootja asendada suudab, vähem atraktiivseks.

Maamajanduse kasuks ei soovi NS näha riigis ka maamaksu kehtimist, kuid riigil on õigus konfiskeerida maa kui selle haldaja on seda reostanud või kui maahaldaja tegevus on üldkasu s.t. riigi vastane.

NS riik näeb olulist rolli ka urbaniseerumise edasist piiramist või peatamist ja seda läbi maapiirkondadesse investeerimise st töökohtade ja elukohtade loomisega. Selleks luuakse riigis majanduskavad, mis võimaldaksid võimalikult valutut üleminekut.

6. Tööliste ja ettevõtjate ühingute riigistamine

Et tagada parem üksteisemõistmine töövõtjate ja tööandjate vahel on kõik tööliseid ja ettevõtjaid koondavad ametiühingud NS riigis riigistatud üheks monoliitseks kehaks – tööfrondiks. Seda ametit juhib üks inimene(tööjuht), kes on vastutav NS riigi juhi ees. Kõik võimalikud konfliktid lahendatakse tööfrondi ja ettevõtte ja esindajate vahel. Tööfronti, mis võib muidugi ka teisi nimesid kanda, koosneb inimestest, kus on nii tööliste esindajaid kui ka ettevõtjate esindajaid. Tööfront saab teha soovitusi majandusministrile, kellel üksinda lasub otsustamisõigus. Halvasti lõppenud konfliktide lahenduste tulemi eest vastutab tööjuht, kes vajadusel asendatakse võimekama juhiga. Tööfrondil on ka oluline roll suhtumise kujundamisel. Tänapäeval on eriti ilmne lahkhelid eriameteid pidavate töötajate vahel. Nii mõnigi nn paberimäärija peab end paremaks näiteks käsitöölisest/ tööstustoodangus osalejast, sest ta oskab neist paremini kirjatükke teostada. Tööfront pole aga ainult konfliktide lahendamiseks, vaid omab olulist rolli ka tööliste eluoludes mängima. See hakkab hoolitsema tööliste puhkeaja, kutsehariduse, palkade stabiliseerimise ja vaba aja veetmise eest. Viimaseks otstarbeks asutatakse ka eriline alaosakond ,,Jõud rõõmu kaudu’’ – turismi, rahvahariduse, muusika, puhkekodude jne. edendamiseks.

7. Import ja eksport

Tooksin eraldi välja ka importi ja eksporti puudutava. Riik hoiab silma peal riiki eksporditaval kaubal.

Reguleerides toorainete sissevedu peab riik paratamatult hakkama reguleerima ka nende tarvitamist. See puudutab eelkõige siiski tubaka ja alkoholi tooteid.

Riik hoiab silma peal ka ekspordi turgudel ja eksporditavas kaubas. Iga alustav ja tegutsev ettevõtte peab oma riigile esitletavates aruannetes ära märkima ka eksporditurud. Aruannete õigsust on riigil võimalik tänapäeval kontrollida kergelt. NS riigis toodetavat kaupa tohib eksportida ainult nendele turgudele, mis on riigile vastuvõetavad. Tooraineid tuleb osta eeskätt neilt maadelt, kes valmis ostma riigi väljaveokaupu. Selle nõude rikkumisel vastutavad isikud karistatakse vastavalt kuriteo suurusele. See on vajalik vältimaks olukorda, kus oma riigi tootja varustab vaenlast, kes võib hiljem saadud tooteid tootjariigi enda vastu kasutada. Siin mõeldakse eelkõige tehnoloogia alaseid tooteid, millede tootmistase ja oskus on riigiti erinev.

8. Vangid tööjõuna

NS riik pooldab kurjategijate töölerakendamist, mida varem ohtralt riigid kasutasid. Miks panna roolijoodikud, vargad, petised, vägistajad jt kurjategijad kuhugi sooja ruumi sooja söögipeale? Vang peab oma toidukorra välja teenima ja riigile tekitatud kahju oma tööga heastama. Samuti aitab see nii mõnelgi eluolude sunnil( näiteks endisel kodutul) suliks olnul omandada omale ametialased oskused ja teda ühiskonnale vastuvõetavaks muuta.

Antud meetod oli eelmisel sajandil vägagi levinud ja mõned riigid(näiteks USA) kasutavad seda tänini.

Eesti Wabariigi ajal ehitasid vangid valmis terveid linnakuid, teid jm olulisi objekte ning riik sai kokku hoida tööjõukulude pealt kenakese summa. Vabaks jäänud finantsi sai suunata näiteks töökohtade loomisele.